Apteegireform liigub lahjenemise suunas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Apteek.
Apteek. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ravimite hulgimüüjad on teinud kõik selleks, et apteegireform ei õnnestuks. Koalitsioon on nüüd ravimimüüjate lobile alla andmas, suure tõenäosusega sünnib kuu jooksul otsus, et apteekide proviisoritele müümine jääb ära.

Sellest, et apteegireform ei pruugi õnnestuda, sest apteekide üleminek hulgimüüjatelt proviisoritele ei edene, on apteegiketid hoiatanud juba kaua. Riik on siiani olnud kindel, et apteegireform järgmise aasta 1. aprillist siiski jõustub.

Veel kaks kuud tagasi, juuli keskel teatas sotsiaalminister, et mingeid muudatusi apteegireformis ei tule; ravimiamet ja sotsiaalministeerium korraldasid aga kuu aega tagasi pressikonverentsi, kus kinnitasid, et kõik läheb plaanipäraselt ning veel sel nädalal teatas ravimiamet interaktiivse kaardiga seotud "apteegikella" käivitamisest, mis loeb reformi jõustumiseni jäävaid päevi ja näitab ära reformi nõuetele vastavad apteegid. Ehkki selliseid apteeke on siiani kasinalt, ei tõotanud miski, et riik võiks juba korra edasi lükatud reformi jõustumisel siiski vankuma lüüa.

Teisipäeval aga toimus riigikogu sotsiaalkomisjoni istung, kus tuli jutuks apteegireform. Kohal olid sotsiaalministeeriumi, ravimiameti, apteekide ühenduse, ravimihulgimüüjate liidu, apteekrite liidu ja proviisorite koja esindajad.

Hulgimüüjate esindajad ei varjanud, et ettevalmistused apteegireformiks ei suju, sest proviisorid pole huvi apteekide ülesostmise vastu eriti üles näidanud, ent tegelikult pole ka neil endil huvi olnud proviisoritele apteeke müüa.

Kohalviibinute sõnul ütlesid apteekide ühenduse juht Timo Danilov ja Margus Linnamäele kuuluva ravimifirma Magnum juhataja Ahti Kallikorm sõnaselgelt välja, et neil ei ole ühtki põhjust oma omandist loobuda.

Teisisõnu, müügihind, kui selle väljakäimiseni üldse jõutakse, on olnud nii krõbe, et proviisorite igasugune huvi on raugenud, sest senised apteegiomanikud ei taha omandist üldse loobuda. Pigem lasevad nad mõnuga nõuetele mittevastavatel apteekidel kinni minna, et riik peaks tunnistama reformi nurjumist ning kõik saaks jätkud vanaviisi.

"Saime kinnitust oma senisele seisukohtale, et nn apteegireformi elluviimine on ebaõnnestumas," ütleski ravimihulgimüüjate liidu juht Teet Torgo pärast riigikogu sotsiaalkomisjoni istungit.

Samal ajal on apteegiketid kasvatanud ka oma turunduskette, mis tähendab, et proviisoritele võõrandatud apteegid on pidanud rohupoodi edasi frantsiisi alusel ehk apteegiketi omaniku taktikepi all, mis tähendab, et kirjade järgi proviisoromandis apteegid lähtuvad ikka apteegiketi turundus- ja müügiplaanist, ehkki reformi mõte oli tagada ravimimüügi sõltumatus hulgimüüjatest. Konkurentsiamet on selle lubatuks hinnanud.

ERR-ile teadaolevalt on lobistid pannud koalitsiooni murduma ja peatselt on tulemas otsus, kus proviisornõue kaob. Ravimituruga seotud inimesed on täheldanud, et juba pikemat aega tegutsevad vähemalt nii Isamaa kui ka Keskerakonna saadikud nii, nagu saaksid juhiseid Linnamäe kontorist.

BENU apteegiketi omanik, ravimite hulgimüügifirma Tamro on juba pikalt üritanud poliitikute tähelepanu juhtida sellele, et apteegireform ei õnnestu ja see tuleks sellisel kujul nurjunuks tunnistada ning lõpetada, kuid poliitikud asusid reageerima alles siis, kui sama signaal ka Magnumi omanikult tuli.

Teisipäevase istungi järel teatas sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul (Isamaa) pressiteate vahendusel: "Arvestades, et apteegireformi pole suudetud tänaseks realiseerida ning seaduse rakendamiseni on jäänud pelgalt mõni kuu, tuleb olukorrale osapooli rahuldav lahendus leida. Minul puudub usk, et seda reformi on võimalik järele jäänud ajaga realiseerida."

Talle sekundeeris Hele Everaus (RE): "Rohkem kui nelja aasta jooksul on proviisorid omandanud umbes 40 apteeki. Pooled praegustest apteekidest ei vasta seaduses esitatud nõuetele ja on oht, et aprilliks ei jõuta reformiga valmis ning ravimitega varustatus võib kannatada."

Sellega on tee apteegireformi nurjumisest teatamisele sillutatud.

Sibul ütles ERR-ile, et reformi osas mingit otsust veel tehtud ei ole, kuid valitsus peab mingi otsuse lähinädalatel vastu võtma, kas ja millisel kujul reform teostub ehk kas reformi tingimusi muudetakse, selle tähtaega pikendatakse või lõpetatakse sootuks. Sibula sõnul on praegu kõik variandid võimalikud ja need tuleb nüüd koalitsioonis läbi arutada.

"Täna on kõik variandid laual. Ega seda väga lükata kuhugi ei ole. Loodan, et lähinädalad toovad selgust, kas see üldse realiseerub sellisel kujul või kui seda muudetakse, siis millised on need alternatiivid selleks muutuseks," ütles Sibul.

Arusaam, et reformiga tuleb midagi ette võtta, sest see vaatamata paljude partnerite soovunelmale ei realiseeru, jõudis Sibulale tema sõnul kohale teisipäevasel istungil.

"Eile toimus arutelu, kus mitmed meist said aru, et sellisel kujul ei pruugi see reform oma eesmärke saavutada ja tõenäoliselt tuleb midagi teha," ütles Sibul. "Esmalt me koalitsioonierakondadega arutame, mis on mõistlik lahendus, kuidas sellest olukorrast välja tulla, kui me ei ole veendunud, et see reform praegusel kujul realiseerub. Kui viis aastat tagasi lepiti kokku, et toimub omandi muutus, siis täna tuleb konstateerida, et seda ei ole toimunud."

Sibul möönis, et reformi nurjumist oleks pidanud juba varem tunnistama ja sellele alternatiive otsima.

"Minul puudub usk, et see apteegireform poole aasta pärast realiseerub. Eile minus ka veendumust ei tekkinud. Eks me peame nüüd ennekõike koalitsioonipartneritega arutama, kas neil on see usk olemas," ütles Sibul.

Praeguseks pole koalitsioonipartnerid veel aega kokkusaamiseks ja teema arutamiseks kokku leppinud. Ettepaneku teemat arutada tegi Sibul, kuid initsiaatorit, kes seda koalitsioonis vedama hakkaks, tema sõnul veel ei ole.

"Sellel esimesel kohtumisel, ma arvan, on selge, kes selleks eestvedajaks saab ja kas nähakse probleemi üldse ühesugusena, siis on ka lootust, et mingit ühist lahendust sellele leitakse," ütles Sibul.

Praegu vastab kõigile 1. aprillist 2020 kehtima hakkavatele nõuetele 158 apteeki, nõuetele mittevastavaid apteeke on 334. Nõuetele mittevastavatest apteekidest 83 protsenti ehk 276 kuuluvad ravimite hulgimüüjatele. Lisaks on posu apteeke, mis kuuluvad formaalselt küll proviisoritele, ent tegutsevad apteegikettide brändi all. Sisuliselt on Eesti apteegituru omavahel ära jaganud kolm suurt ettevõtet – Magnum Medical, Tamro ja Apteekide Koostöö Hulgimüük.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: