Kiik: apteek peaks olema selgelt suunatud tervishoiule, mitte ärile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Apteegiteenus peaks olema selgelt tervishoiu-, mitte äriline teenus ning arvestades, kui suured summad ravimiturul liiguvad, peaks riigi kontroll, järelevalve ja nõustamine olema suurem, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" Anvar Samostile antud intervjuus.

Praegu kehtiva seaduse järgi peaksid alates tuleva aasta 1. aprillist kõik ravimite hulgimüüjad oma osalusest apteekides loobuma ning apteekide enamusosalus peaks kuuluma proviisoritele või farmatseutidele.

BENU apteegiketi omanik, ravimite hulgimüügifirma Tamro on mitu aastat juhtinud poliitikute tähelepanu sellele, et apteegireform ei ole hea mõte ning tuleks nurjunuks tunnistada. Seni ei pööratud sellele eriti tähelepanu, kuid mõne nädala eest hakkasid riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder Keskerakonnast ja sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul Isamaast rääkima, et tähtajaks proviisorinõuet täita pole võimalik ja see tuleks kaotada.

Kiik ütles saates, et apteegireformi on arutatud kolmes parlamendikoosseisus. Tema hinnangul on reform mõistlik, sest suurendab proviisorite osakaalu.

"See on mõistlik nõue, näeme seda Soomes, Kesk-Euroopas. See tagab huvide konflikti vältimise, tagab, et viis aastat õppinud proviisor suudab paremini lähtuda inimese tervisemuredest," selgitas ta. "Tänane reform on näidanud, et üle 200 apteegi juba kuulub proviisoromanikele. 167 vastavad täielikult nõuetele, lisaks on 40 apteeki proviisori omanduses, aga mitte 51 protsenti ulatuses."

Kiige sõnul ei ole koalitsioonis reformi osas oletatavasti konsensust ja otsuseid ei ole tehtud. Järgmisel teisipäeval hakkab koalitsioon teemat ja eri osapoolte vaateid arutama. Milliseks otsus kujuneb, ei soovinud minister enne läbirääkimisi prognoosida.

Sel nädalal selgus, et kolmandas kvartalis kogus erakondadest enim rahalisi annetusi Keskerakond, kellele 100 000 eurot annetas ettevõtja Ivar Vendelin, ravimifirma Magnum omaniku Margus Linnamäe äripartner.

Kiik ei arvanud, et sotsiaalkomisjoni meelemuutus oleks annetusega seotud.

"Iga inimene on vaba erakonnale annetama. /.../ Ka see ettevõtja on minu meelest selgitanud, kust see mõte tuli, mul ei ole mingeid muid andmeid, et tema sõnades kahelda," lausus sotsiaalminister. "Elus on hästi palju olukordi, kus on võimalik eri sündmusi omavahel kokku pannes saada erinev pilt."

Ka 2014.-2015. aastal, kui seadus vastu võeti ja Toompeal olid inimesed erakondade sees eri positsioonidel, ei olnud Kiige sõnul alust arvata, et mõni ettevõtja oleks seaduse vastuvõtmist aktiivselt poliitiliselt mõjutanud. Ta märkis, et tollal ta riigikogus ei olnud, kuid tal ei ole andmeid, et asjad ei oleks seaduse mõttes korrektselt käinud.

Paljudes riikides saab käsimüügiravimeid osta supermarketitest, Kiik sellist võimalust Eestis aga ei toeta. Ta märkis, et ravimid on ravimid, mitte tavaline esmatarbekaup ja tähtis on inimesele eri ravimite koosmõjude ja valikute kohta nõu anda.

"Pigem on suund, et apteek on tervishoiuasutus, see pole pood. Ravimite müük peaks pigem olema suhteliselt reglementeeritud, kontrollitud, et ei tekiks olukorda, kus inimesed tarbivad ravimeid, mida neil vaja ei ole," sõnas minister. "Apteegis on võimalik saada piisavalt nõu ja teadmisi, mis on mõistlikum käitumisviis."

Saatejuhi märkuse peale, et apteekide väljapanek jätab pigem mulje, et nende eesmärk on klientidele aktiivselt teatud ravimeid müüa ja tegemist on kõige ehtsama äriga, vastas Kiik, et see ongi üks neid asju, mida apteegireformiga tahetakse muuta.

"Loomulikult pole apteegireform võluvits, et sellega automaatselt apteegisektor sada protsenti korda saaks. Tööd tuleb jätkata, sest apteegiteenus peaks olema selgelt tervishoiuteenus. See pole äriline, vaid peab toimima inimese tervisest lähtuvalt. Ja arvestades, kui suured summad liiguvad apteekides, ravimiturul - 300 miljonit eurot aastas -, siis riigi kontroll, järelevalve ja nõustamine peaks olema suurem," ütles ta.

Mis saab edasi, kui riigikogu peaks proviisorinõude kaotama, ei soovinud Kiik veel prognoosida ja nentis, et seda tuleb rääkida siis, kui eri osapoolte muudatusettepanekud ja alternatiivid on ära kuulatud ja kokku lepitud.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: