"Suud puhtaks" keskendus palju vaidlusi tekitanud apteegireformile
Saates "Suud puhtaks" oli seekord teemaks apteegireform, mis alles teisipäeval taas uue pöörde sai.
Saatejuht oli Urmas Vaino.
Valik tsitaate:
MTÜ Eesti Proviisorite Koda juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas selgitas apteegireformi vajalikkust: "Reform peaks toimuma selle pärast, et proviisor saaks apteegis töötades olla oma otsustes vaba ja sõltumatu. See ongi selle reformi kõige olulisem eesmärk. Ja mul on hästi hea meel, et meie proviisorid täna apteekides teevad väga head tööd ja meie patsiendid tõepoolest ei saagi võib-olla sellest vahest aru. Et meil see apteegireform on meil kestnud juba viis ja pool aastat. Ja ka sellel on olnud juba väga hea tulemus. Ma väidan, et tänased proviisorid apteegis töötades on vabamad kui nad olid näiteks viis aastat tagasi. On juhitud tähelepanu probleemidele, mis varem olid väga intensiivselt päevakorras. Mis tähendab seda, et sa saad tõesti olla otsustaja ise oma kaubavaliku suhtes. Kõikides otsustes, mis apteekides on vaja teha, peab olema proviisor otsustaja. Võib-olla suurtes apteegikettides see nii päris ei ole."
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Timo Danilov sellest, mis apteegireformi pole vaja: "Olen ka ise proviisor ja olen ka apteegis töötanud ja saan täiesti kindlalt väita, et ei ole vaja seda reformi. Ja nagu uuringud ka näitavad, on inimesed teenusega rahul. Ehk minnakse reformima midagi, mida ei ole vaja reformida, ja minnakse lammutama töötavat süsteemi."
Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv sellest, mida reform muutma peaks: "Reform peab muutma ikkagi selle teenuse fookust. Praegu, tänu sellele omandistruktuurile on apteegiteenus ikkagi pigem ärikeskne. Ehk suurkorporatsioonid on huvitatud kasvamisest, oma äri arendamisest. Paraku see ei ühti tervishoiu eesmärkidega alati. Sest ravimite otstarbekas ja turvaline kasutamine peaks olema apteekrite esimene põhimõte. Apteekrite kõige raskem ülesanne tegelikult on see, kuidas mitte väljastada ravimit. Väljastada on lihtne, kuidas mitte väljastada on palju keerulisem. Aga praegune apteegisüsteem apteekril tegelikult seda võimalust, et ta ei väljasta ravimit, vaid soovitab pöörduda arsti poole... et seda võimalust praegune apteekide korraldus ei võimalda."
Taust
Valitsuskoalitsioon otsustas 1. aprillist jõustuma pidavat apteegireformi puudutava eelnõu uuesti avada. Sisuliselt tähendab see seda, et kevadel viis aastat ette valmistatud apteegireform kavandatud kujul ei jõustu. Endine sotsiaalminister, nüüdne opositsioonipoliitik Jevgeni Ossinovski (SDE) nimetab otsust poliitiliseks korruptsiooniks.
Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles ERR-ile pärast koalitsiooni koosolekut, et neil on valmisolek apteegireformi puudutav seaduseelnõu avada. Mida täpselt muutma hakatakse, teisipäevasel koosolekul ei puudutatud.
"Muuta on võimalik seal väga palju erinevaid asju, alates haruapteekidest ja lõpetades omandiküsimusega, aga me ei rääkinud, kuhu suunda ja mismoodi muuta. Seda olukorda, et 1. aprillil on terve hulk apteeke, mis ei vasta seadusele, ei pea jääma käsi põlvedel ootama. Kas koalitsioonis jõutakse ühistele arusaamistele ja mis need on, seda me täna ei arutanud," ütles Sibul.
Ta kinnitas, et juhul, kui koalitsioon jõuab kokkuleppele, kuidas apteegiseadust muuta, see kavandatud kujul kevadel ei jõustu.
"Mingile teistsugusele kokkuleppele jõudmiseks mõningane valmisolek on," lisas Sibul.
Samas tunnistas ta, et ka Isamaa erakonna sees ei ole kõik sama meelt, samasugune olukord valitseb ka teistes valitsuserakondades.
"Koalitsioonis on inimesi, kes arvavad, et lihtsamaid ravimeid võiks müüa tanklatest Selverini ja teisi, kes ei pea olulisi muudatusi vajalikuks ja terve hulk, kes jääb sinna vahele, mina kaasa arvatud," kaardistas Sibul koalitsiooni seisukohtade paleti. "Meie endi seisukoht on see, et me ei pea mõistlikuks 1. aprilli ootama jääma, sest apteeke, mis sulgemisele läheksid, on suur hulk. Seda hetke ei pea ära ootama."
Edasi peavad sotsiaalkomisjon ja fraktsioonid välja pakkuma ideed, kuidas apteegiseadust muuta. Sibula sõnul pole kindel, et nad seda järgmiseks nädalaks teha jõuavad.
Sotsiaalminister Tanel Kiik on seni korduvalt öelnud, et apteegireformi pole põhjust pidurdada ega seadust muuta, vaid viis aastat tagasi alustatuga tuleks kevadel lõpule minna.
Nüüd ta enam nii resoluutne ei ole, kuid ütleb endiselt, ministeerium seisab apteegireformi taga.
"Koalitsiooni töörühm kogunes täna parlamendis ja arutas apteegireformiga seotud küsimusi. Lepiti kokku, et kõik osapooled esitavad oma ettepanekud ravimiseaduse võimalikuks muutmiseks ning vastavad arutelud jätkuvad järgmistel nädalatel," teatas Kiik kirjalikus kommentaaris ERR-ile.
"Apteegireformi eesmärk on lahutada ravimite jae- ja hulgimüük, et vältida huvide konflikti ravimiturul ning siduda apteeke tihedamalt ülejäänud tervishoiusektoriga. Sotsiaalministeerium toetab apteegireformi eesmärki ning kõige olulisem on tagada ravimite kättesaadavus meie inimestele üle Eesti," lisas ta.
Apteegireform on takerdunud, sest apteegiketid pole üles näidanud erilist huvi ega valmisolekut oma apteeke proviisoritele müüa. Seetõttu ähvardab kevadel praeguse seisuga 329 apteeki sulgemine, mis ei vasta proviisornõudele. Neist asub maal 61, väikelinnades 18 ja suuremates, üle 4000 elanikuga linnades 250. 329 sulgemisohus apteegist 286 kuulub ketiapteekidele.
Ossinovski: see on poliitiline korruptsioon
Endine sotsiaalminister, praegune opositsioonipoliitik Jevgeni Ossinovski (SDE) reageeris oma Facebooki lehel uudisele reljeefselt: "Kui tänane valitsus kevadel kokku sai, olin veendunud, et õige pea keeratakse apteegireform kraavi. Vedasin ühe ajakirjanikuga isegi kihla, mida ma üldiselt kunagi ei tee. Tundus vältimatu: Linnamäe ostis Isamaa parlamenti, EKRE on müüdav ja Keskerakond on koalitsiooni hoidmise nimel valmis kõigeks. Meeldiva üllatusena avastasin, et Tanel Kiik on valmis kaitsma patsiente apteegimagnaatide vastu. Ta on tark poiss, saab aru, mis tegelikult toimub. Ja just nõnda on ta siiani avalikult ka öelnud. Aga näib, et minu ennustus on siiski tõeks osutumas. Tanel Kiigele on võim sisust kallim, sest peaministri lähedase kaasvõitlejana oleks Isamaa poliitilise korruptsiooni vetostamine mitte ainult tema võimuses, vaid tema ametivandest tulenev kohustus," kirjutab Ossinovski.
"Et kellelgi ei tekiks kahtlusi, miks valitsus pikalt otsustatud reformi viimasel hetkel apteegimagnaatide huvisid teenides üle parda lükkab, on protsessi eestvedajaks määratud Priit Sibul, kes on ühtlasi Isamaa peasekretär, kes on Linnamäelt raha küsinud (ja saanud). Et kõigile oleks üheselt selge: see on poliitilise korruptsiooni, mitte sotsiaalpoliitika küsimus," leiab Ossinovski.
Toimetaja: Laur Viirand