"AK. Nädal" analüüsis apteegireformi võtmeküsimusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Pühapäevane uudistesaade "Aktuaalne kaamera. Nädal" analüüsis seekord pikemalt palju küsimusi ja vaidlusi tekitanud apteegireformi.

Seitse aastat tagasi soovitas riigikontroll lahutada ravimite hulgi- ja jaemüügi, sest nii odavneksid ravimid ja turule pääseksid uued tegijad. 2014. aastal võttiski riigikogu vastava seaduse vastu ning järgmise aasta 1. aprillist tohivad apteeke pidada vaid proviisorid. Muudatus ei meeldi ravimiturgu valitsevatele hulgimüüjatele Magnumile ja Tamrole, mille omandusse ehk mõjusfääri kuulub enamik apteeke. Viis kuud enne seaduse jõustumist kuulub kaks kolmandikku apteekidest jätkuvalt veel hulgimüüjatele ning üha sagedamini kõlavad jutud, et 1. aprilli saabudes need suletakse, kui just poliitikud seadusele tagasikäiku ei anna. Selline otsus võib sündida juba järgmisel nädalal.

Salapärane seadusemuudatus, poliitikute kehv mälu, sahinad ravimiärimeeste ja poliitikute omavahelistest seostest - kõlab nagu hea filmi tutvustus, aga just nii võib iseloomustada juba viis aastat kestnud apteegisõda.

2014. aasta kevadel püüti esimest korda seadusesse sisse kirjutada, et vaid proviisor võib olla apteegi omanik. Eelnõu koostanud kunagine isamaaliitlane Margus Tsahkna loobus intervjuust, kinnitades, et see polnud tema ettepanek.

"Apteegipidajaks on proviisor, riik on kehtestanud apteegivõrgu ehk kus peab olema apteegiteenus kättesaadav ja tegelikult kogutakse turult juba rentaablitest kohtadest mingi maksu näol see raha, millega toetatakse maapiirkonna apteeke," selgitas tollane riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tsahkna 2014. aasta mais.

Valitsuse vastuseisu tõttu proviisorite muudatusest asja ei saanud, kuid seadusesse kirjutati ravimite hulgimüüjatele halva üllatusena, et nad ei tohi omada apteeke ega isegi kaudset mõju nende üle. Ka muudeti uute apteekide avamine Eestis sisuliselt võimatuks. Tsahkna sõnul erines seadus algsest eelnõust märkimisväärselt ning tulemust iseloomustas ta sõnadega "paras käkk".

Pool aastat hiljem ehk 2014. aasta detsembris arutati riigikogu sotsiaalkomisjonis, kuidas panna suured apteegiketid maal rohupoode avama. Ühtäkki ilmus lauale ettepanek, et tulevikus võiksid apteegiomanikud olla vaid proviisorid.

Toonane komisjoni esimees Heljo Pikohof (SDE) ei mäleta, kes saadikutest selle ettepaneku tegi. Ta loobus pärast küsimuste nägemist intervjuust, kuid lisas, et toona valiti kahest halvast variandist parim. Kuu aega hiljem oli ettepanekust saanud seadus.

Vihjatakse, et selle ettepaneku taga oli apteegiärimeeste soov. Kuna riigikohus tühistas taas apteegituru sisuliselt lukku pannud piirangud, siis oli Eesti uutele tulijatele avatud. Uus seadus aga lubas apteeke avada vaid proviisoritel. Tänu proviisorinõude kehtestamisele lükkus hulgimüüjaid apteekidest ilma jättev seadus kolm aastat edasi ja ärimeestel tekkis lootus, et järgmine riigikogu tühistab apteegireformi.

Ravimiameti peadirektori Kristin Raudsepa sõnul põhjendasid poliitikud toona muudatuse vajalikkust sellega, et äkki tekib linnades suur apteekide avamise buum ja maale neid ei jätku.

"Me saime väga selgelt aru, et see apteegireform, nagu ta kirja sai, ei ole ravim kõigi haiguste vastu. Ehk et sellele võib-olla omistati väga suuri lootusi, et ta lahendab kõik asjad ja kõik osapooled jäävad rahule. Seda ei saanudki juhtuda. Seda ei ole ka juhtunud. Aga nüüd, kui see on vastu võetud, oleme suunatud sellele, et kõik ettevõtjad saaksid selle ellu viia," rääkis Raudsepp.

Raudsepa sõnul selgitati toona Toompeal, et võib-olla ei saavutata nii suurt proviisorite sõltumatust hulgimüüjatest kui loodetakse, sest reguleerimata jäeti nende koostöö turundus- kaubamärgi- ja frantsiisilepingute alusel.

Seetõttu peab konkurentsiamet väga hoolega jälgima hulgimüüjate ja proviisorite vahelisi lepinguid, et ei tekiks seadusega keelatud valitsevat mõju. Samas tunnistab konkurentsiamet, et nende käed võivad jääda lühikeseks.

"Kui see reform tehti, siis ei olnud Eesti õigusruumis seda instrumenti, millega seda kontrollida, kas ettevõtjad on omavahel seotud või mitte. Lähim asi sellele oli konkurentsiseaduses sisalduv valitseva mõju kontseptsioon, aga see on algselt ette nähtud mõnevõrra teistsugusteks olukordadeks," nentis konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos.

Ravimiametil on tekkinud mitmel korral kahtlus, et kuigi omanikuks on proviisor, siis tegelikult dikteerib hulgimüüja apteegi toimimist. On vaieldud ja lepinguid ringi tehtud. Kunagi varem pole amet pidanud nii palju kohtuuksi kulutama.

"Kuna regulatsioon võib-olla jättis mõnes osas asjad lahti, siis kõik need lahti jäänud otsad on tulnud kokku siduda erinevate kohtuotsustega ehk meil on 30 erinevat kohtuasja, need on enamus käinud läbi kõik kohtuetapid," tunnistas ravimiameti peadirektor Raudsepp.

Ravimiameti peadirektor peab reformi lõpetamist ehk apteekide lahutamist ravimite hulgimüüjatest vajalikuks ja võimalikuks, aga see vajab väga täpset regulatsiooni. "Võib-olla see vajab aastatepikkusi kohtuskäimisi, ootab kohtulahendeid, mis reguleerivad ära puuduva osa. Kindlasti vajab see väga tõhusat riiklikku järelevalvet," rõhutas Raudsepp.

Riigikogus veab apteegireformi tagasipööramist isamaalane Priit Sibul, kes toona opositsioonisaadikuna hääletas selle poolt. Miks ta seda tegi, Sibul ei mäleta. Täna on ta veendunud, et reformile tuleb pidurit tõmmata.

"Need arutelud seisavad ees, aga ma arvan, et kõige mõistlikum on võib-olla jääda selle süsteemi juurde, kus me täna oleme ja lasta turul ennast ise reguleerida," rääkis ta.

Seda, millal eelnõuni võib jõuda, on Sibula sõnul raske öelda. "Me möödunud nädalal arutasime omavahel seda alles esimest korda ja ei koalitsioonipartneritega ega laiemalt parlamendis me pole seda arutanud."

Märkusele, et viidatakse sellele, et erakonnad sõltuvad ärimeeste toetustest, mõni ärimees, kes on ravimitega seotud, on Isamaad natukene rohkem toetanud kui teised ärimehed, vastas Sibul nii: "Isamaa erakonna rahastajate ring on väga lai ja meie viimaste aastate toetajate hulk ja toetatud summad ületavad riigieelarve toetusi, nii et see inimeste ring on väga lai. Sealhulgas ka selle valdkonnaga kokkupuutuvaid inimesi on nende seas olnud."

Keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on reformi suurim murekoht, kas 300 suurtele kettidele kuuluvat apteeki saavad endale proviisorist omanikud.

"Ma arvan, kui nendest kolmandik ära kaob, siis apteegiteenuse kättesaadavus sellest ei muutu, selline mõistlik apteekide arv ongi 300-400 juures, mis tagab teenuse kättesaadavuse üle riigi. Aga nagu ütlesin, oluline on vaadata, et igas vallas oleks mõistlikus kauguses tagatud apteek," ütles minister.

Kiik pooldab reformi lõpule viimist, sest see on juba järk-järgult jõustunud. Ta usub, et mida lähemale järgmise aasta 1. aprillile, seda enam on Eestis proviisoritele kuuluvaid apteeke.

Kas tõmmata apteegireformile pidurit või mitte, hakkab koalitsioon arutama järgmise nädala alguses.

"Kui on see teemade ring läbi arutatud, kui on pilt selge, kas ja mis osas on muutusi tulemas, siis tuleb pärast seda hakata paika panema konkreetseid meetmeid, toetamaks ühe või teise või kolmanda lahenduse puhul apteegisüsteemi mõistlikku integreeritust tervishoiusüsteemi ja ravimite kättesaadavuse tagamist üle riigi," lausus sotsiaalminister Kiik.

Ravimiameti arvates on piirangud apteegiturul vajalikud. Konkurentsiameti kinnitusel võib neid kehtestada, aga need peavad olema põhjendatud.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: