Tegemist on Poola valitsuse jaoks järjekordse tagasilöögiga pikale vaidlusele, mis puudutab vastuolulisi reforme riigi õigussüsteemis, vahendas Politico.

Poola võimupartei Õigus ja Õiglus (PiS) ellu kutsutud justiitsreformi seadused võeti vastu 2017. aastal ning ning Euroopa Kohus pöördus nende asjus Euroopa Liidu kohtusse.

Täpsemalt puudutas seda kohtuvaidlust uues seaduses märgitud reegel, millest tulenevalt oli mees- ja naissoost kohtunike ning prokuröride puhul pensionile mineku vanus erinev. Samuti pälvis tähelepanu see, et justiitsminister sai tavakohtute kohtunike puhul õiguse pensioniikka jõudnud kohtunike teenistussuhet pikendada.

Euroopa Liidu Kohus otsustas nüüd, et sellised reeglid rikuvad põhimõtet, mis peaks kaitsma kohtunikke ametist kõrvaldamise eest. Samuti rikuvad mees- ja naiskohtunike erinev pensionile mineku aeg soolise võrdõiguslikkuse printsiipi.

Kohus märkis otsuses, et selliste reeglite rakendamine tekitab põhjendatud kahtlust, et need viidi ellu eesmärgiga anda justiitsministrile võimalus teatav grupp kohtunikke ametist kõrvaldada ning samaaegselt jätta ametisse teised, samuti pensioniikka jõudnud kohtunikud.

Tegelikult võttis Poola selles küsimuses ka Brüsseli kriitikat kuulda, sest juba 2018. aastal tehti muudatused, millega võrdsustati mees- ja naiskohtunike pensioniiga ning mille kohaselt hakkab pensioniikka jõudnud kohtunike ametiaja pikendamist otsustama justiitsministri asemel hoopis riiklik justiitsnõukogu. Sellest hoolimata otsustas Euroopa Komisjon siiski EL-i kohtu poole pöörduda, et teemale õiguslik hinnang saada.

Poola välisministeerium teatas teisipäeval kommentaariks, et kohtuotsust uuritakse detailselt, kuid Varssavi avaldas ka kahetsust, et Euroopa Komisjon jättis ikkagi arvestamata selle, et seadust muudeti juba enne kohtusse mineku algust.

Ministeerium teatel ei hakka Poola Euroopa Liidu Kohtu hinnangut vaidlustama, kuid on endiselt veendunud, et ka esialgne seadus ei õõnestanud kohtuvõimu iseseisvust ning et ka kogu justiitsreform on kooskõlas liikmesriikidele ette nähtud õigusliku suveräänsusega.

Juunis otsustas Euroopa Liidu Kohus, et EL-i õigust rikkus ka seadus, millega langetati ülemkohtu kohtunike pensionile mineku vanust. 19. novembril peab Euroopa Liidu Kohus aga otsustama, kas äsja valitud riiklik justiitsnõukogu on piisavalt sõltumatu. Euroopa Liidu Kohtu kohtujurist on juba teatanud, et see nõukogu iseenesest kohtuvõimu iseseisvust ei garanteeri, sest selle liikmed valitakse üldjuhul poliitikute poolt.