JIT-i teatel näitavad telefonikõned seda, kuivõrd tihedalt suhtlesid Donbassi pealikud 2014. aasta juulis Moskvaga. Sisuliselt oldi kontaktis igapäevaselt. Samuti tõstatavad salvestused rohkelt küsimusi, kuivõrd olid need konkreetsed Vene ametnikud seotud Vene õhutõrjesüsteemi Buk jõudmisega Donbassi võitlejate kätte, näitavat vahendasid Sky News, AFP ja Moscow Times.

"Nad rääkisid liidritega Moskvas, Ukraina piiri lähedal ja Krimmis. Kommunikatsioon toimus peamiselt Venemaa eriteenistuste turvatud telefoniliini kaudu," seisis teates.

Donbassi jõudude poolel on telefonikõnedes rääkimas näiteks tollased pealikud Aleksandr Borodai ja Igor Girkin, tuntud ka kui Igor Strelkov. Vene poolel on tähelepanuväärsemateks isikuteks aga Moskva poolt Krimmi juhiks asetatud Sergei Aksjonov ning eriti president Vladimir Putini oluliseks nõunikuks peetav Vladislav Surkov.

Vähemalt kolmes telefonikõnes teatavad nn separatistide ninamehed otsesõnu, et nende ülesandeks on tegutseda Venemaa Föderatsiooni huvides ning tegutseda Vene eriteenistuste FSB ja GRU käskude alusel. Erinevad endised Donbassi võitlejad on JIT-ile kinnitanud, et nn Donetski Rahvavabariigi (DNR) igapäevase juhtimise eest vastutasidki tegelikult FSB ja GRU.

Ühes DNR-i esindajate omavahelises kõnes kõlab lause, mille kohaselt saabuvad "uued mehed [venemaa kaitseministri Sergei] Šoigu mandaadiga. Nende meeste ülesandeks olevat Donbassi üksuste kohalikest sõjapealikutest juhid välja vahetada, et Moskvast tulnud saaksid neid üksusi juhtima hakata.

Ühes 2014. aasta juuli telefonikõnes aga ütleb Surkov Borodaile, et DNR saab Venemaalt sõjalist lisajõudu.

Transkriptsioonid avaldas JIT eesmärgiga kutsuda veel võimalikke tunnistajaid üles juhtumi kohta ütlsui andma.  

JIT tegi juunis teatavaks nelja isiku nimed, keda kahtlustatakse seotuses Malaisia reisilennuki allatulistamisega viis aastat tagasi Donbassi piirkonnas. Neli isikut, kellele mõrvasüüdistus MH17 juhtumi raames esitatakse, on Venemaa kodanikud Sergei Dubinski, Igor Girkin ja Oleg Pulatov ning Ukraina kodanik Leonid Hartšenko.

Kohtuprotsess algab järgmise aasta 9. märtsil, kuid Hollandi peaprokurör tunnistas, et tõenäosus, et keegi neljast isikust ka reaalselt Hollandis kohtu ette astub, on väike. 

JIT teatas eelmise aasta mais juurdluse tulemusi (inglise keeles ja vene keeles - Toim.) tutvustades, et on leidnud kindlaid tõendeid selle kohta, et 2014. aasta juulis tulistati Donetski oblastis Malaisia reisilennuk alla Venemaa relvajõudude üksusele kuuluva raketisüsteemiga. Hollandi võimude kinnitusel on nad teinud kindlaks nii üksuse kui ka raketi, mida kasutati. Sellega seoses teatasid Hollandi ja Austraalia valitsus, et peavad juhtunu eest vastutavaks Venemaad kui riiki.

Hollandi võimuesindajad märkisid, et neil on nüüd kohtuprotsessiks sobivaid kindlaid tõendeid, et juhtumiga seotud raketisüsteem oli pärit Venemaal Kurski lähedal paiknevast 53. õhutõrjeraketibrigaadist.

"Kõik sõidukid, mis raketissüsteemi transportisid, kuulusid Vene relvajõududele," rõhutas juurdlusrühma juhtiv Wilbert Paulissen Hollandi politseist.

Venemaa jätkab samal ajal oma süü ja seotuse eitamist ning Kremli-meelne meedia on välja pakkunud aastate jooksul erinevaid ja sageli vastandlikke teooriaid.

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lend MH17 tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Paljud eksperdid on varem pidanud kõige tõenäolisemaks versiooniks seda, et Buk-raketisüsteemi omanud üksus pidas reisilennukit Ukraina valitsusvägede sõjalennukiks.