"Juhul, kui kaubandus kolmandate riikidega toimub Läti või Leedu kaudu, siis saabub Balti turule ka kolmandates riikides toodetud elekter. Millisest elektrijaamast konkreetselt, on aga turu ülesehitust arvestades võimatu öelda. Kuivõrd Valgevene tuumajaam asub tugevasti Baltimaadega elektriliselt ühendatud süsteemis, on tõenäoline, et siia turule jõuab ka sealses jaamas toodetud elekter," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar neljapäeval ERR-ile.

Leedu president Gitanas Nausėda nimetas kolmapäeval kahetsusväärseks Läti otsust hakata ostma Valgevene Astravjetsi tuumajaamas toodetavat elektrit. Leedu, millele Vilniusest 50 kilomeetri kaugusel ja piirist vähem kui 30 kilomeetri kaugusel asuv jaam põhjustab turvamuresid, on aastaid soovinud saavutada naaberriikidelt ühinemist Valgevene tuumaelektri boikotiga. Leedu valitsus on eeldanud, et Valgevene elektriekspordi boikottimine aitab Astravjetsi projekti peatada, kuid teised riigid ja Euroopa Liidu institutsioonid ei ole Leedu boikotti toetanud.

Küsmusele, kas Eesti on saanud Leedult palve mitte osta Astravetsi tuumajaama elektrit, vastas Tatar, et ametlikult sellist palvet pole laekunud, kuigi ametnike tasemel on tuumajaama teemal infot vahetatud. "Elektriturul müüdavas elektris ei ole tegelikult võimalik eristada ega välistada ühe konkreetse elektrijaama elektrit. Elektrikaubandust Eesti ja Valgevene vahel ei toimu ei praegu ega tulevikus," rõhutas Tatar.

Tema sõnul toimub Baltikumi elektrikaubandus kolmandate riikidega praegu läbi Leedu. "Kui käivitub Astravjetsi tuumajaam ning sellest tulenevalt rakendub Leedu seadus, mis sulgeb kaubanduse Leedu ja Valgevene vahel, avab kaubanduseks piiri Läti. Meie soov on olnud, et juhul kui Läti piiri kaubanduseks avab, siis seataks sellele võrgu kasutamisega tekkivaid kulusid kompenseeriv tasu. Teadaolevalt on Läti valitsus valmis selle tasu kehtestama," ütles Tatar.

"Impordipiirangute kehtestamine ühe EL-i liikmesriigi poolt kolmanda riigi suhtes on Euroopa Liidu otsustuspädevuses. Seda ei saa teha liikmesriik ühepoolselt. Kindlasti aga toetame Euroopa Liidu ülest lahendust, mis võtaks arvesse erineva keskkonna jalajäljega toodetud elektri konkurentsivõime erinevust. Kui Euroopa Komisjoni sellise initsiatiiviga välja tuleb, saame seda kindlasti toetada," lubas Tatar.

Valgevene on Astravjetsi tuumajaama projekti kallal töötanud alates 2008. aastast ning esimene reaktor peaks käivitatama juba sel ja teine 2020. aastal. Vikpeedia andmeil pärineb plaan tuumajaam ehitada juba 1980ndate algusest, kuid seoses Tšernobõli katastroofiga Ukrainas 1986. aastal see külmutati. Tuumajaama paigaldatakse Venemaa päritolu reaktorid VVER 1200, mis praegu töötavad juba näiteks Ukrainas.