Lisaks saatis Hiina värskeid signaale, et tema kannatus kuus kuud kestnud protestides hakkab katkema.

Hongkongi juhi Carrie Lami sõnul on polütehnikumis sadakond protestijat, kaasa arvatud keskkooliõpilasi. Linnakust on lahkunud 600 demonstranti ning neist 200 olid alla 18 aasta vanused, ütles Lam.

Vastasseis ülikoolis on Hongkongi rahutuste seni veriseim ja pikim episood. Tudengid viskasid politseinikke süütepudelite ja tellistega ning ühe politseiniku jalga tabas vibunool. Protestijaid seni kumminuiade ja veekahuritega materdanud politsei ähvardas seejärel kasutada polütehnikumis olijate vastu lahingumoona.

Hongkongi haiglaga vestelnud New York Timesi ajakirjanike sõnul on ülikooli pärast käivates tänavalahingutes viga saanud vähemalt 116 inimest, vahendas portaal Axios.

Mõned protestijad said linnakust tulema laskudes ühelt jalakäijate sillalt köitega allolevale teele, kust nad toimetati minema ees oodanud mootorratastel. Teised kadusid kanalisatsiooni.

Politsei tähelepanu põgenejatelt kõrvalejuhtimiseks marssisid kümned tuhanded inimesed polütehnikumi poole, samal ajal kui lähedalasuvas Kowlooni rajoonis käisid kokkupõrked politseinikega.

Kriisi süvenemise taustal tõstis Hiina suursaadik Ühendkuningriigis esmaspäeval panuseid veelgi.

"Hongkongi valitsus üritab kõvasti olukorda kontrolli alla saada," ütles Liu Xiaoming.

"Kuid kui olukord muutub kontrollimatuks, siis ei jää keskvõim kindlasti kätele istuma ja pealt vaatama. Meil on piisavalt meelekindlust ja jõudu rahutused lõpetada."

Kurjakuulutavaid signaale tuli juurde teisipäeval, kui Hiina rõhutas, et ainult temal on õigus muuta Hongkongi põhiseadust.

Hoiatuse taustal on Hongkongi kõrgeima kohtu esmaspäevane otsus, mis tühistas protestide tõttu kehtestatud näokattekeelu.

Nädalavahetusel käisid Hongkongi tänavatel ka Hiina sõdurid, kes väidetavalt tulid tänavaid rusudest ja muust prahist puhastama. Käik suurendas hirmu, et Peking sekkub kriisi lõpetamiseks sõjaliselt.

Lamilt küsiti teisipäeval, mis tingimustel ta Hiina sõdurid appi kutsuks. Ta vastas, et see juhtub siis, kui linna võimud ei suuda märatsejate ja ägestuva vägivallaga korralikult toime tulla.

"Kuid praegu näitame jätkuvalt üles võimet hoolitseda olukorra eest ise."

Protestid algasid juunis osana rahumeelsetest protestidest, kus avaldati meelt inimeste Mandri-Hiinale väljaandmist lubanud eelnõu vastu. Eelnõu on nüüdseks tagasi võetud.

Meeleavaldused eelnõu vastu aga kasvasid laiemaks liikumiseks, mis tahab kaitsta Hongkongi vabadusi laiemas Hiina poliitsüsteemis. Hongkongi suuremad vabadused näeb ette tema põhiseadus, mis pärineb 1997. aastast, kui Ühendkuningriik Hongkongi Hiinale tagasi andis. 

Hongkongi liider kutsus ülikoolis viibivaid protestijaid üles alistuma

Hongkongi liider Carrie Lam kutsus ülikoolis endiselt viibivaid protestijaid üles võimudele alistuma, et leida konfliktile rahumeelne lahendus.

"Rahumeelne lahendus on saavutatav vaid protestijate täieliku koostöö kaudu, mis tähendab loomulikult igasugusest vägivallast loobumist, relvade loovutamist, rahumeelselt hoonest väljumist ja politsei juhendite järgmist," ütles Lam pressikonverentsil.

Lami sõnul ei võeta alaealisi protestijaid koheselt vahi alla, kuid neile võidakse esitada süüdistused hiljem.

Piirkond on kuulutatud mässutsooniks. Mässusüüdistus võib kaasa tuua kuni kümneaastase vangistuse. Lääne politseiringkonna ülem Cheuk Hau-yip rõhutas, et politsei on valmis kasutama lahingmoona, kui neid surmavate relvadega rünnatakse.

Esmaspäevased sündmused on osa läinud nädalal alanud uuest vägivallalainest, mille käigus on suletud koole ja püstitatud barrikaade suurematele teedele.

Nädalavahetusel ilmusid korraks tänavapilti ka Hiina sõdurid, kes aitasid tänavaid koristada.

Hiina vahetas välja Hongkongi politsei juhi

Peking määras teisipäeval Hongkongile uue politseijuhi ning otsus ilmestab suurt voli, mis Hiina keskvõim omab oma erihalduspiirkonna üle.

Chris Tang Ping-keung ütles, et tema esimuste seas on politsei vastu tehtud valesüüdistuste ümberlükkamine ja avalikkuse veenmine politsei missioonis.

"Peame hoidma Hongkongis seadust ja korda. Hongkongis käib suuremahuline seaduserikkumine ning osa elanikkonnast kiidab ka need seadusvastased tegevused ka heaks," lisas ta.

Tang töötab politseis neljandat aastakümmet. Ta võtab ameti üle Lo Wai-chungilt, kes läheb erru pärast 35 teenistusaastat.

Hongkongi valitsuse sõnul nimetati Tang ametisse linna kõrgeima ametniku Carrie Lami soovitusel, kuid otsuse lõplik heakskiit tuli Pekingis asuvalt Hiina valitsuselt. 

Sarnasel moel sai ametisse ka Lam. Protestijate üks põhinõudmistest on õigus nimetada ja valida Hongkongi juht endale ise.

Hongkong oli senini üks maailma turvalisimaid linnu ning tema politseid kiideti pikalt kui professionaalsuse ja korruptsioonivaba korrakaitse etaloni.

Samas on tema maine saanud viimastel kuudel kestnud rahutuste käigus kõvasti kannatada. Politseid süüdistatakse nüüd üleliigse jõu kasutamises, kodanike tagakiusamises ja koostöös organiseeritud kuritegevusega.

EL kutsus Hongkongi kõiki osapooli üles vägivalla vältimisele

Euroopa Liit kutsus esmaspäeval kõiki Hongkongi osapooli üles vägivalla vältimisele.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Federica Mogherini avalduses toonitati, et igasugune vägivald on vastuvõetamatu.

"On ülioluline, et kõik pooled näitaksid üles vaoshoitust ja pühenduksid konstruktiivselt pingete leevendamisele," kirjutati avalduses.