Üks pikk saaga saab 21. detsembril Läti jaoks läbi - korruptsioonis ja ametiseisundi kuritarvitamises süüdistatava Ilmars Rimševicsi ametiaeg Läti Panga presidendina lõpeb. Rimševics on ses ametis olnud kolm kuueaastast perioodi järjest ehk kokku 18 aastat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sõltumata kohtuotsusest on keskpanga presidendi korruptsioonisüüdistused pretsedent ka Lätist kaugemal.

Teisipäeval õnnestus Läti valitsuskoalitsioonil mitme uue pangajuhi kandidaadi seast lõpuks valik teha. Enne seda vähendas parlament panga presidendi ametiaega kuuelt viie aastani.

Läti panga uuel juhil tuleb eelkõige taastada usaldus panga ja Läti rahandussüsteemi vastu. Uus võimalik juht plaanib ka palju reforme.

Martinš Kazaks on Lätis ja kaugemalgi tuntud ja hinnatud majandusanalüütik. Majandusdoktori kraadi sai ta Londonis, on töötanud Hansabankas, Swedbanki grupis, rahandusministeeriumis ja mujal.

Kui Kazaks pangajuhiks saab, püüab ta juhtimist optimaalsemaks muuta ehk panga nõukogu ja juhatuse ühendada.

"Minna üle kahelt juhtimistasandilt ühele. See muudab juhtimise demokraatlikumaks, võimaldab otsuseid vastu võtta kiiremini ja tulemuslikumalt ja on tervikuna ka odavam," selgitas Kazaks.

Teine oluline muudatus, mis tuleks Kazaksi meelest teha, on finants- ja kapitaliturgude inspektsiooni ühendamine Läti pangaga. Kui parlament sellega päri on, saaks pank endale ka järelevalve rolli.

"Loomulikult tuleb tagada, et kahe sellise organisatsiooni ühendamisel ei kannataks töö kvaliteet ega tekiks katkestusi. See tähendab, et muudatused peavad olema läbi mõeldud, hästi korraldatud ja läbi viidud. Kindlasti pole see päeva, kuu või isegi ühe aasta küsimus," lisas ta.

Kazaks leiab, et ka Balti riikide keskpankade koostöö võiks olla tõhusam ja panga tegevus tervikuna peaks olema rahvale lähedasem ja mõistetavam.