Kuuest Eesti saadikust viis toetab Euroopa Komisjoni uue koosseisu kinnitamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti eurosaadikud: Yana Toom, Sven Mikser, Marina Kaljurand, Jaak Madison, Andrus Ansip ja Urmas Paet
Eesti eurosaadikud: Yana Toom, Sven Mikser, Marina Kaljurand, Jaak Madison, Andrus Ansip ja Urmas Paet Autor/allikas: ERR

Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikutest viis kavatsevad kolmapäevasel hääletusel toetada Euroopa Komisjoni uue koosseisu kinnitamist, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Jaak Madison lubab vastu hääletada.

"Hääletan poolt. Kõik volinikud on läbinud kuulamised ja saanud Euroopa Parlamendi (valdkonnakomisjonide - toim.) heakskiidu. Nüüd on aeg anda Euroopa Komisjonile poliitiline toetus, et see saaks alustada oma tööd," ütles sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand ERR-ile.

"Loodan, et kõik osapooled õppisid protsessidest, mis kaasnesid volinike kuulamistega ning järgmise Komisjoni moodustamisel 2024. aastal arvestatakse nendega," lisas ta.

"Hääletan uue Euroopa Komisjoni kinnitamise poolt," teatas ka Reformierakonna liige Andrus Ansip. "On kahetsusväärne, et uus Komisjon pole saanud tööle asuda ettenähtud ajal, see on 1. novembril," lisas Ansip.

Endine Euroopa Komisjoni asepresident ja ekspeaminister Ansip meenutas, et Euroopa Parlamendil ei ole seadusandliku initsiatiivi õigust ja menetlusse tulevad eelnõud koostab Euroopa Komisjon. "Kui pole uut Komisjoni, pole eelnõusid ja seega pole ka täit rakendust uuel parlamendi koosseisul. Kindlasti ei ole Komisjoni töölehakkamise edasilükkumisel positiivset mõju Euroopa majandusele," märkis Ansip.

"On ülimalt kahetsusväärne, et juba viis kuud pole Euroopa Komisjonis volinikku Eestist ja Rumeeniast. Volinikud esindavad Euroopa kui terviku, mitte pelgalt oma riigi huve. Kuid aluslepingute järgi langetab Komisjon parimaid otsuseid siis, kui seal on volinikud kõigist liikmesriikidest. Eestile ja kogu Euroopa Liidule on kasulik uue Komisjoni võimalikult kiire töölehakkamine. Seetõttu hääletan uue Euroopa Komisjoni kinnitamise poolt," rõhutas Ansip.

Ka reformierakondlane Urmas Paet ütles, et kavatseb Euroopa Komisjoni uue koosseisu ametissenimetamist toetada. "Kõik Komisjoni liikme kandidaadid läbisid põhjalikud kuulamised Euroopa Parlamendis, Komisjoni presidendi kandidaadil on päris selge kava põhiküsimustest, millega uus Komisjon peab kohe tegelema, Euroopa Liit vajab kiiirelt uut selge mandaadiga Komisjoni, sest on palju teemasid, millega viivitamine on Euroopale halb," põhjendas Paet oma otsust.

"Mõistagi poolt - pikaajaline peataolek ei ole Euroopa Liidule kasuks," teatas ka Keskerakonna liige Yana Toom. "Muidugi tahaks viriseda selle üle, et mis asi on euroopaliku eluviisi kaitse (sellise ametinimega volinik oli algselt Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula vol der Leyeni esitatud volinike loendis - toim.) või mis täpsemalt on Horvaatia voliniku (Dubravka Šuica valdkonnaks saab demokraatia ja demograafia - toim.) ülesanded, aga ega need vaidlused asja paremaks ei tee. Nii et paneme Komisjoni ametisse ja keskendume sellele, et töötada välja adekvaatne tegevuspalaan, millega edasi minna. Ja lõpuks koos Eesti esindajaga," ütles Toom.

Sotsiaaldemokraat Sven Mikser ütles, et hääletab uue Komisjoni koosseisu poolt, vaatamata teatud reservatsioonidele üksikute komisjoniliikmete ja portfellide osas. Ta tõi välja selle, et laienemine ja Euroopa Liidu naabruspoliitika edendamine anti Ungari volinikule ning et siseturuga tegelema hakkaval Prantsuse volinikul on liiga mahukas valitsemisvaldkond. "Leian, et on oluline, et pool aastat pärast Euroopa Parlamendi valimisi saaks Komisjon tööle asuda. See on tähtis muu hulgas ka selleks, et Parlament saaks asuda täie jõuga oma põhitöö juurde," tõdes Mikser.

"Komisjoni president Ursula von der Leyen on lubanud ambitsioonikat programmi keskkonna, sotsiaalse turvalisuse, aga ka digitaal- ja kaitsevaldkondades. Loodan, et Parlament toetab Komisjoni programmi, kuid suudab eeloleva viie aasta jooksul teostada ka efektiivset järelevalvet selle teostamise üle," lisas Mikser.

Madison on vastu

EKRE saadik Jaak Madison lubas uue Komisjoni vastu hääletada, leides, et Euroopa Komisjon ja selle uus juht seab EL-i huvid kõrgemale liikmesriikide huvidest.

"Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen on olnud oma Euroopa Liidu poliitika visioonides tugev föderalist, kelle sooviks on näiteks juurutada Euroopa Komisjoni poolt kontrollitavat migratsioonipoliitikat ning utoopset kliimapoliitikat, millega nõrgestataks liikmesriikide majandussüsteeme," märkis Madison. "Euroopa Komisjon oma olemuselt üritab käituda kui ühenduse valitsus, kuid kellel pole selleks demokraatlikku mandaati ja tegevuse ajendiks pole mitte liikmesriikide huvid, vaid Euroopa Liidu ülimuslikud huvid," lisas ta.

Von der Leyen tutvustab Euroopa Komisjoni uue koosseisu tegevuskava Euroopa Parlamendi täiskogule kolmapäeva hommikul, millele järgneb diskussioon ja hiljem hääletus. Kui parlament hääletab Euroopa Komisjoni täiskoosseisu kinnitamise poolt, peaks Komisjon 1. detsembril tööd alustama.

Euroopa Komisjoni uues koosseisus puudub Ühendkuningriigi esindaja, kuna EL-ist lahkuda otsustanud Briti valitsus keeldus seda nimetamast, viidates lähenevatele valimistele. Euroopa Liit ületas sellest tekkinud juriidilise probleemi rikkumismenetluse algatamisega Londoni suhtes.

Varasemalt Saksa kaitseministrina töötanud von der Leyen võtab Komisjoni juhtimise töö üle Luksemburgi kunagiselt peaministrilt Jean-Claude Junckerilt.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: