Indrek Neivelti sõnul on teise samba tõttu tänastel pensionäridel pension väiksem.

"Sellest pensionireformist (eelmine pensionireform - toim.) kõigepealt kaotasid senised pensionärid, kes on 17 aastat saanud väiksemat pensionit. Läbi selle, et nemad on vähem kulutanud Eesti majanduses raha, on kaotanud Eesti majandus," ütles Neivelt.

Andres Sutt sellega ei nõustu. "Ei ole nii. Pensioni suurus sõltub ainult indekseerimisest. Indeks omakorda sõltub kahest komponendist: sotsiaalmaksu laekumise kasvust ja inflatsioonist. Selles mõttes ei ole ükski tänane pensionär saanud sellepärast vähem pensioni, et meil on kolmesambaline pensionisüsteem, kus on ka kohustuslik kogumispension. Ja ma arvan, et üldse on mõistlik rääkida pensionisüsteemist tervikuna, mitte ühte sammast kuidagi eraldi välja tuues, et kogu pension sõltub ju sellest, kui palju maksab riik, kui palju tuleb teisest sambast ja kui palju inimene on ise veel pannud kõrvale kolmandasse," rääkis Sutt.

"Miks me teist sammast vajame, on just nimelt sellel põhjusel, et maksumaksjaid jääb tulevikus pensionäri kohta vähemaks, mis mõjutab ka sotsiaalmaksu laekumise kasvu, mis mõjutab pensioniindeksit," lisas Sutt.

Neivelt ütles, et kui ikkagi uskuda Eesti Panga prognoosi, et Eesti majandus areneb, siis teine sammas ei ole kasulik.

Kas soovitate inimestel jääda teise sambasse või võtta raha välja?

Andres Sutt: "Minu soovitus on kindlasti see, et kogumist tuleks jätkata. Kõige halvem asi, mida teha, on see, et võtta raha välja ja ära tarbida. See ei aita mitte kuidagi kaasa konkreetset inimest, tema heaolu. Ja ma arvan, tekitab ka suure suure probleemi ühiskonnale tulevikus. Keegi ei ole nõus sellega, et tema pension suhtena keskmisesse palka või viimasesse palka saab olema alla 30 protsendi. Inimesed tulevad hääletama, vaatavad hääletuskasti juures parteide otsa, kes lubab suuremat pensionit, selle poolt hääletavad. Keegi peab selle kinni maksma. Ei ole võimalik kahaneva või vananeva rahvastikuga riigis ilma kogumispensionita saavutada seda taset, et inimesed saaksid kas mõistliku elujärge jätkata ka pensionieas."

Indrek Neivelt: "Mina korjan tõenäoliselt edasi, sest mul on natuke teistsugune olukord. See väga palju mu pensionit ei mõjuta. Minu arust kõige mõistlikum on inimesel ikkagi kõrgeprotsendilised laenud tagasi maksta. Ma ka arvan, et kulutamiseks ei ole mõtet seda anda ja tegelikult üldse võib-olla seadusega peaks selle ära keelama. Aga näiteks kõrgeprotsendilised laenud tuleks kõigepealt tagasi maksta. Siis on inimesel palju-palju kergem elada, saaks sellest võla lõksust välja. See on minu arust on kõige tähtsam. Ja teiseks on see, et kellel on madalam sissetulek, siis tegelikult ikkagi esimene sammas üksinda on mõistlikum hoida. Ja selle 10 või 20 euro pärast ei ole mõtet küll iga kuu kaks protsenti ära anda."