Uus Läti-Eesti elektriliin võib tulla Liivi merepargi kaudu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Nuon/Creative Commons

Eesti Energia kavandab Liivi lahte Kihnust lõunasse umbes miljard eurot maksvat mereparki, mis jääks Läti territoriaalvete piirile. Läti poolele saaks rajada sarnase tuulepargi ja kui kahe riigi elektrivõrguoperaatorid nõus on, võiks nende parkide kaudu rajada ka uue Eesti-Läti elektriühenduse.

Eesti Energia kavandab 183-ruutkilomeetrisele alale 160 tuulikuga parki, mille võimsus hakkaks olema 1000 megavatti. "Oleme teinud Liivi lahe projektiga väga pikalt eeltööd. Meil on juba tehtud esmased merepõhja uuringud, tuule mõõtmised, jää uuringud ja linnustiku uuringud," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

Ei ole siiski selge, millal võiks park reaalsuseks võiks saada või kui palju täpselt selle ehitamine maksma läheks. Samas Eesti Energias arendusega töö käib.

"Detsembris kinnitas valitsus Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise. See on oluline teetähis projektis, sest võimaldab nüüd paika panna detailse uuringute plaani," märkis Luts.

Osana merepargi rajamisest loodab Eesti Energia, et Elering ehitab pargini merekaabli. Plaanide kohaselt võiks ka Läti võrguoperaator Augstsprieguma Tikls ehitada Läti merealale planeeritud tuulepargini kaabli, mis võiks ühenduda Eleringi kaabliga.

"Projekt kätkeb väga suurt kuluallikat ehk võrguühenduse rajamist - kuhu ja kuidas see tuulepark kui väga suur tootja tulevikus võrku ühendada. Selles on väga oluline roll nii riigi ametiasutustel, elektrisüsteemi halduril kui ka partneritel lähiriikides ja Euroopas," rääkis Luts

"Meie arvates tuleb ühendustaristu rajamisel lähtuda realistlikust plaanist, mis oleks siiski laiem kui vaid antud tuulepargiga seonduv. Oleme heas koostöös Läti kolleegidega pakkunud välja idee, et kui Lätil on plaanis oma vetesse sinna lähedusse rajada samuti meretuulepark, saaks pargid ühendada, mis omakorda tekitaks täiendava sünergia Eesti ja Läti vahele," lisas Luts.

"Tõeliselt ühtse elektrituru tekkeks ei ole riikidevahelisi ühendusi kunagi liiga palju. Antud juhul võimaldaks täiendava ühenduskoridori loomine oluliselt suurendada taastuvenergia tootmist, suurendada varustuskindlust kui ka elektriturgude piiriülest lõimumist, teisisõnu tabada nii-öelda mitu kärbest ühe hoobiga," lisas Luts. "Taolisi näiteid Euroopast ei ole vaja kaugelt otsida. Sarnastel põhimõtetel on rajatud Taani ja Saksamaa vahel projekti "Kriegers Flak" kombineeritud võrguühendus, mida on võimalik kasutada nii riikide tuuleenergiaga varustamiseks kui riikidevaheliseks energiakaubanduseks."

"Igal juhul on Liivi lahe meretuulepargi projekt nii suur, investeeringumahuga üle miljardi euro, mistõttu tuleb arendajal/arendajatel tulevikus kindlasti minna investoreid kaasama. Seda soovime teha läbipaistvalt, et Eesti ajaloo suurimasse investeerimisprojekti saaks investeerida võimalikult lai ring investoreid," ütles Luts.

Oluline samm süsinikuneutraalse majanduse poole

Majandusministeeriumi hinnangul on Eesti Energia plaanitav suur merepark oluline osas süsinikuneutraalse majanduse poole liikumises aastaks 2050.

"Seda eesmärki silmas pidades kasvab ühe olulisemaks Läänemere tuuleenergia kasutamise potentsiaal. Merel on tuul tugevam, ühtlasem ning häirib vähem meid ümbritsevat elukeskkonda," ütles majandusminister Taavi Aas.

Aas nõustub, et arvestade projektide mahukust on mõistlik meretuuleparke arendada piiriüleselt.

"Merel puhuva tuule kineetilise energia kinni püüdmine, selle kasulikuks energiaks konverteerimine ning maismaale transportimine on kallim kui tuuleparkide rajamine maismaal. Meretuulikud on küll suurema tootlikkusega, kuid samuti kallimad, palju maksavad ka elektrikaablid avamereparkide ja kaldal asuva elektrivõrgu vahel. Seetõttu on üksnes loogiline, et meretuuleparkide alade arendamisel teevad koostööd ettevõtete kõrval ka riigid," ütles Aas.

Lisaks hindab majandusministeerium, et piiriüleste taastuvenergia projektides on võimalik kasutada ka Euroopa Liidu roheleppe vahendeid.

"Roheleppe paketis on Euroopa Komisjon lubanud välja tulla oma avameretuuleparkide strateegiaga juba sel aastal," ütles Aas.

"Eesti meretuuleparkide tänaseid arendusi vaadates on ka siin meie soovitus otsida ettevõtetel võimalusi piiriüleseks koostööks. Näiteks, kui Eesti Energia Kihnu tuulepark leiab partneri Lätist ning moodustub piiriülene projekt avanevad sellisele koostööprojektile võimalused taotleda kaasrahastust nii täiendavateks uuringuteks kui ka liitumise väljaehitamiseks. Riik kindlasti toetaks sellistele ühisprojektidele kaasrahastuse taotlemist Euroopa Liidust," rääkis Aas.

"Kui rääkida Liivi lahest laiemalt, oleme Lätiga kokku leppimas ühise meretuulepargiala väljaarendamist niiöelda Taani ja Hollandi mudeli eeskujul. Kus leitakse ühiselt ala, tehakse vajalikud uuringud, et saavutada kindlus ala sobivuse osas tuulepargi rajamiseks ning seejärel leitakse konkursi korras alale tuuleenergia tootja," märkis Aas.

Asja on arutanud peaministrid

Teema oli Aasa sõnul arutluse all ka hiljutisel Balti riikide peaministrite kohtumisel. "Kui poliitilised sihid on koordineeritud, peaksid suurema rolli võtma Läänemereäärsete riikide elektrisüsteemihaldurid, et juba konkreetsemalt analüüsida, kuidas ja kuhu oleks kõige optimaalsem Läänemerd kattev elektriühenduste võrgustik rajada. Eesti ja Läti ühisinitsiatiiv saaks olla siin rajanäitaja," rääkis majandusminister.

"Mis puudutab kogu Läänemerd hõlmavat võrgustikkus, siis selle projekti puhul ei ole kindlasti tegemist kiire lahendusega. See on strateegiline suund silmas pidades Euroopa Liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse visiooni. Samas on visiooni elluviimiseks vaja esimesed sammud astuda juba täna," ütles Aas.

Eleringil on veel suurem visioon

Eesti elektrivõrgu haldur Elering hindab, et seda laadi piiriülesed projektid ja erinevate riikide elektrisüsteemide integreeritus võimaldavad Läänemere riikidel odavamalt ja kiiremini saavutada süsinikuheite vähendamine. Lisaks näeb ettevõte, et tegelikult võiks rajada Läänemerd kattev merekaablite võrgustik.

"Ideaalis võiksid kõikide Läänemerd ümbritsevate riikide süsteemihaldurid arendada sellise ühenduste võrgustiku välja ühiselt, kasutades Euroopa Liidu toetusi. Merevõrgu taristu olemasolu muudaks piirkonna uute tootmisvõimsuste investeeringutele atraktiivseks. Riikidel oleks investoritele võimalik pakkuda võimalusi meretuuleparkide rajamiseks turupõhiselt ja kommertsalustel," ütles Eleringi juht Taavi Veskimägi.

"Tutvustasin seda ideed enda Läänemere regiooni kolleegidele novembris ja ka üleeelmise reede Balti peaministrite kohtumisel. Kuna Green Deal'i ja Rahvuslike kliima ja energiakavade valguses on seatud väga ambitsioonikad kliimapoliitika eesmärgid, samas tööriistasid nende saavutamiseks ei ole piisavalt, siis kindlasti Baltic Sea Offshore Grid on üks võimalus regiooni elektrisüsteemihalduritel aidata kaasa seatud eesmärkide saavutamisele," märkis Veskimägi.

"Elering näeb enda järgmise viie aasta missioonina hoida Eesti inimeste kodudes tuled põlemas ja toad soojad, lülitades Eesti elektrisüsteemi ümber koostööst Venemaa elektrisüsteemiga koostööle Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga toetades samas Eesti ja Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide saavutamist," lisas ta.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: