Vaieldamatult markantsete kinnisvara-, hotelli-, toitlustuse- ja kiirlaenuärimeeste Hubert Hirve ja Pavel Gammeri kinnipidamise varjus on ehk teenimatult vähe tähelepanu saanud Ahmed Ozdojev, sest väidetavalt just tema kinnipidamine pani julgeolekuasutused kergemalt hingama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ahmed Ozdojev on meile teada tuntud inimene, kes on meie huviorbiidis olnud juba väga pikka aega, 90-ndate keskel mõisteti ta ühe korra ka väljapressimiste eest süüdi. Ise ta pärast Nikolai Tarankovi tapmist on ennast meedia vahendusel positsioneerinud peamise kandidaadina Tarankovi järeltulija kohale. Mina selles osas hinnanguid ei anna. Meie teeme oma tööd," ütles keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere.

Väidet, et Ozdojevi kaasabil võiks Eestis kanda kinnitada Venemaa kuritegelik eliit, kommenteeris keskkriminaalpolitsei juht, et sidemeid tal kahtlemata välismaa kurjategijate, eriti organiseeritud kuritegevusega on, seda ei ole mõtet salata.

"Aga täpsemat informatsiooni nende ohtude kohta, mida te ütlesite ja mis on meedia vahendusel välja toodud, ei hakka ma siinkohal kommenteerima," märkis Alavere.

"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt on Ozdojev ka sel korral seotud just väljapressimisega.

Äripäeva väitel sai aga menetlus alguse 2016. aastal nende lehes ilmunud artiklist, kus Hubert Hirvele ja Pavel Gammerile kuulunud kiirlaenufirma MiniCredit pankrotimenetlus tõi päevavalgele miljonitesse ulatuvad sularahaväljavõtud ning mitmed muud segased tehingud. Prokuratuur on menetluse sisu osas kidakeelne.

Riigiprokurör Eve Olesk ütles, et käesolev kriminaalasi on olnud menetluses juba üle aasta. "Nende isikute roll seisnes kuritegeliku ühenduse moodustamises ja selle juhtimises. Tänaseks päevaks on vahistatud seitse inimest, kuigi kinni peeti 12," märkis Olesk.

On üsna erakordne, et kuritegeliku ühenduse kontekstis saab rääkida valgekraedest.

"Käimasoleva menetluse ühendust iseloomustabki ennekõike selline hästi selge rollide jaotus, nad kasutasid suurt hulka äriühinguid, mis olid siis nende kontrolli all, kas vahetult või läbi erinevate variisikute, see ühendus tegutses maksimaalse konspiratsiooni tingimustes, tulenevalt nende liikmeskonnast, kasutasid nad niiöelda vastuluure meetmeid ja info hankimiseks ka mõne meie endise kolleegi kaasabi," tõdes Alavere.

"Nende kuritegude puhul me võime rääkida miljonist umbes majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega seotud kahjude osas, see täpne summa selgub uurimise kõigus, küll aga seoses väljapressimisega on see summa 3,5 miljonit," märkis Olesk.

Kinnipeetute seas on ka endine kaitsepolitseinik Viljar Subka ning rahapesu andmebüroos üle kümne aasta töötanud Aivar Orukase.

Alavere sõnul on need endised kolleegid juba piisavalt kaua riigiteenistusest eemal olnud. "Otsest ohtu meie tänastele allikatele ma ei näe, küll aga tegi see meie töö tunduvalt raskemaks, sest eks nad oma sidemete ja võrgustiku kaudu ikkagi üritasid ühenduse huvides informatsiooni hankida," nentis ta.

Kahtlustuse saanud vandeadvokaat: sain kahtlustuse oma töö tegemise eest

Kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustuse saanud vandeadvokaat Viktor Särgava ütles neljapäeva õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ta ei tunnista ennast üheski kuriteos süüdi.

"Mulle tuli see kinnipidamine täieliku üllatusena ja samuti tuli mulle täieliku üllatusena mulle esitatud kahtlustus, mis põhimõtteliselt seisneski minu igapäevatöö tegemises. Olen väga pikka aega, pikki aastaid nõustanud neid inimesi, keda kahtlustati kuritegeliku ühenduse loomises ja kuivõrd ma neid pikka aega olen nõustanud, sisuliselt teinud advokaadi tööd, on nüüd mind ka seostatud selle ühendusega," rääkis Särgava.

Milliseid kuritegusid vandeadvokaadile ette heidetakse, ei olnud ta nõus avaldama.

"No on veel mõned episoodid, mida ma ei saa siin avaldada, kuna kriminaalmenetlus alles käib, kuid nende osas ma ka oma süüd ei tunnista. Näitena on minu arvates seal ka kvalifikatsiooni osas probleemid, kus mulle ette heidetud paragrahvides ei olegi võimalik mulle üldse tegusid ette heita," kinnitas Särgava ja tunnitas, et ka tema elukohas toimus läbiotsimine.

"Jah, otsiti läbi minu elukoht ja samuti advokaadibüroos konkreetselt minu kabinet, mitte büroo. Ja võin selgitada, et mitte midagi sealt kaasa ei võetud ehk selles mõttes mitte midagi inkrimineerivat sealt ei leitud," ütles Särgava.