Välisluureamet hoiatab Hiina investeeringute ja tehnoloogilise sõltuvuse eest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/ZUMAPRESS.com/Yan Xiang

Eesti välisluureamet hoiatab oma avalikus aastaraportis Hiina mõju kasvu, investeeringute, tehnoloogilise sõltuvuse ja lobistide eest. Hiinal on Eesti-suguses väikeriigis kergem sõltuvust tekitada ning hiljem survet avaldada, leiab Eesti välisluure.

"Analüüsides võimalikke väliseid ohte Eesti julgeolekule, tuleb aina enam tähelepanu pöörata ka Hiinale. /.../ Hiina välisinvesteeringute võimalik kasutamine poliitilistel eesmärkidel ja ka võimaliku tehnoloogiasõltuvuse tekitamine on ohud, millega tuleb Eesti julgeoleku tagamisel järjest rohkem arvestada," kirjutas Eesti välisluureameti peadirektor Mikk Marran ameti avaliku raporti eessõnas.

Aastaraportis tõdetakse, et Hiina laiem eesmärk on kehtestada oma maailmavaade ja standardid ning kujundada seeläbi endsale meelepärane rahvusvaheline keskkond. 

"Üle maailma tehakse Pekingist orkestreeritud lobitööd, et sondeerida pinda ning teha kindlaks, millised riigid on Hiina agendale kõige vastuvõtlikumad. Hiina mõistab üha kindlamalt, et USA-s on n-ö uksed suletud, kuid Euroopas on pinnas Hiina retoorikale palju vastuvõtlikum."

Hiina lobistid õõnestavad lääne ühtsust

Välisluureamet hoiatab, et Hiina heaks töötavad lobistid sõidavad Euroopas aktiivselt ringi ning jutlustavad Hiina ja Euroopa ühistest vaadetest, sel moel sihiteadlikult Lääne ühtsust õõnestades.

Hiina on viimasel ajal hakanud oma visiooni selgemalt eksportima, rakendades
selle vankri ette oma välisesindused. Paljud lääneriigid on alates 2018. aasta kevadest täheldanud Hiina esinduste enneolematult aktiivset tegevust ning 2019. aasta kinnitas seda suundumust.

"Hiina suursaadikud, ajutised asjurid ja peakonsulid võtavad asukohariigi meedias tundlikel teemadel sõna varasemast sagedamini ning annavad avalikus ruumis isegi soovitusi, millised peaksid olema nende riikide suhted Hiinaga. Sageli kasutatakse väga värvikat sõnastust ning kui arvamusartiklina oma seisukohti meediaväljaandes publitseerida ei saa, siis ostetakse leheruumi sisuturunduse all."

Välisluureamet toob näitena vahejuhtumi Leedus Vilniuse katedraali väljakul korraldatud meeleavaldusest Hongkongi toetuseks. Kohalikud hiinlased läksid seda protesti segama ning tekkis rüselus. Hiljem selgus, et nende seas, kes meeleavaldust segasid, oli ka Hiina saatkonna töötajaid. See on uus nähtus Hiina välispoliitikas, leiab Eesti välisluure.

Saatkonna propagandalood Eesti meedias

Eesti puhul toob välisluureamet välja, et 2019. aasta suvel ilmusid Eesti meedias propagandaartiklid Hiina suursaatkonnalt. Ameti sõnul on oluline siiski mõista, et Hiina ei ole Eestit eraldi välja valinud, vaid rakendab laiapõhjalist ja läbimõeldud taktikat, mille eesmärk on muuta riikide meelsust ja suhtumist Hiinasse.

Hiina on viimastel aastatel silma paistnud ka aktiivse investeerimisega välismaale. Välisluureameti hinnangul on Hiina investeeringute eesmärk saada riigile mõjutushoob, millega teiste riikide poliitikat endale sobivas suunas juhtida. Välisinvesteeringute kaudu tekitatakse sõltuvussuhe.

"Ei saa välistada, et suhete halvenemisel võtab Hiina tihedad kaubandussidemed kasutusele relvana ning näiteks hoiab mõne riigi toiduaineid täiendava kontrollimisvajaduse ettekäändel oma tollis kinni, kuni need riknevad."

Tallinna-Helsingi tunneli rahastaja taust

Välisluureamet kirjutab, et Tallinna–Helsingi tunneli rahastajaks peetud Touchstone Capital Partners'i Suurbritannias registreeritud ettevõte Touchstone Capital Group Holdings Limited, mille väärtuseks on 1 Briti nael, ähvardati 2019. aasta suvel Suurbritannia äriregistrist kustutada.

"See on sama Kenny (Fuzai) Songi ettevõte, mis lubas 2019. aastal Eesti–Soome tunnelisse investeerida 15 miljardit eurot. Viimasel ajal on avalikkuses aga hakatud rääkima võimalusest, et tunneli rahastajaks saab Kenny Songi
2019. aasta jaanuaris asutatud ettevõte China Investment & Construction Group Holding Limited (CICG), mis toob tunneli ehitamisse raha börsile minekuga."

Välisluureameti hinnangul viitab börsilt raha kaasamine Hiinas väga sageli riigiettevõtete osalusele.

Hiina tehnoloogia varjatud ohud

Eesti välisluure teatel on Hiina tehnoloogialahenduste oht strateegiline ning avaldub pika aja jooksul. Seda eriti järjest laiemalt levivate tehnoloogiate puhul nagu targad linnad, 5G, tehisintellekti rakendused jm. Seetõttu tuleb ameti sõnul läbi mõelda, kas ja millist informatsiooni Hiinale jagada ning kas riskid on hajutatud.

"Maailmas oma mõjuvõimu suurendamise ühe etapina tekitatakse teistes riikides pika aja jooksul ja samm-sammult sõltuvus Hiinast. Kõigepealt valmistatakse ette sobiv keskkond: investeeritakse kohalikku infotaristusse, ostetakse osalus ettevõtetes, pakutakse soodsamaid lahendusi jne. Alles siis, kui Hiina juhtkond näeb otsest vajadust ja kasu oma poliitiliste eesmärkide täitmiseks, hakkab Hiina
agressiivsemalt teise riigi otsustusprotseduuri sekkuma. Näiteks 2019. aasta lõpus esitas Hiina Fääri saartele ultimaatumi: vabakaubandusleppe sõlmimiseks peab Fääri saarte 5G arendamiseks sõlmima lepingu tehnoloogiagigant Huaweiga."

Välisluureamet resümeerib, et Eesti-sugusele digiriigile on sidevõrgud elutähtis taristu, mille puhul peab kaaluma kõiki ohte, mis võivad tuleneda sidevõrkudes kasutatavast tehnoloogiast. Hiinal on väikeriigis kergem sõltuvust tekitada ning hiljem survet avaldada, leiab Eesti välisluure.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: