Tema hinnangul oleks kõige kiirem võimalus uue abivõimeluse tekitamiseks siduda see Euroopa Liidu uue pikaajalise eelarvega (MFF) aastateks 2021-2027, milles liikmesriigid siiani pole kokku leppida suutnud, edastas Politico. Sellega haakus Gentiloni oma intervjuus Saksa ajakirjale Der Spiegel Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ideega, et koroonakriisi tõttu seiskunud EL-i majanduse taaskäivitamiseks loodavad investeerimisfondid tuleks siduda MFF-iga.

Küsimusele, miks usub Gentilloni, et liikmesriigid, mis seni ei ole suutnud umbes ühe triljoni euro suuruses MFF-is kokku leppida, nõustuksid nüüd uue investeerimisrahastu sidumisega sellega, vastas ta, et "on optimistlik, kuna elama erakorralisel ajal ja loodan, et kõik mõistavad seda".

"Me ei saa oodata, kuni viirus taandub, et siis alustada ülesehitust. See peab algama kohe, kevadel või suvel," rääkis volinik.

Samas kritiseeris Luksemburgi rahandusminister Pierre Gramegna sellist ideed, leides usutuses Financial Timesile, et majanduse taastamisfondi sidumine EL-i pikaajalise eelarvega on parim võimalus selle idee nurjamiseks. "Kui soovime olla usaldusväärsed, peame selle looma juba enne suve," ütles Gramegna.

Eurotsooni rahandusministrid leppisid oma viimasel kohtumisel kokku 500 miljardi euro suuruses abipaketis ning samuti taastamisfondi loomises, kuid jätsid viimase detailide - suuruse ja kuidas sellesse raha leitakse - otsustamise valitsusjuhtidele, kes sel neljapäeval videokohtumise peavad.

Von der Leyen ütles eelmisel nädalal, et MFF peaks saama majanduse taastamiskava "emalaevaks", mille kaudu investeeritaks pandeemiajärgsesse majandusse triljoneid eurosid.

Üks idee, kuidas EL saaks lisaks MFF-ile uut raha majandusse paisata, oleks võimalus anda Euroopa Komisjonile senisest suurem õigus turgudel raha laenata, selgub Financial Timesist.

Euroopa Liidus pole seni suudetud ületada vastuolu, milles koroonast raskemini kannatada saanud ja suurema laenukoormaga lõunapoolsed riigid sooviksid Euroopa Liidu ühiste võlakirjade väljastamist, põhjapoolsed, kasinama majanduspoliitikaga riigid on aga EL-i ühise võla tekitamise vastu.

Hispaania tahab luua 1,5 triljoni eurose EL-i taastumisfondi

Hispaania teeb Euroopa Liidu liikmesriikidele ettepaneku luua kuni 1,5 triljoni eurone fond aitamaks koroonaviiruse pandeemiast enim kannatada saanud liikmesriike, selgub riigi valitsuse sisedokumendist, vahendas BNS uudisteagentuuri AP.

Itaalia ja Hispaania on COVID-19 pandeemiast enim räsitud EL-i riigid, olles regioonis eesotsas nii nakatumiste kui surmade arvult.

Valitsuse dokumendist nähtub, et uut fondi tahetakse rahastada läbi "tähtajatu EL-i võla".

Hispaania peaminister Pedro Sanchez plaanib ettepaneku tõstatada neljapäeval EL-i liidrite kohtumisel, ütles valitsusametnik.