Raha eraldatakse Eesti sissemakseks Euroopa erakorralise toetuse instrumenti, millega finantseeritakse koroonaviiruse vaktsiinide eelostulepinguid, mis aitavad tagada vaktsiini jõudmise Euroopa Liidu riikidesse.

"Riskide maandamiseks on meil mõistlik kaaluda mitme erineva vaktsiinitootja eelostulepinguga ühinemist, et ohutud ja efektiivsed vaktsiinid jõuaksid Eesti elanikeni võimalikult kiiresti. Komisjoni eelostulepingutega hõlmatavad seitsme tootja vaktsiinikandidaadid pakuvad vajalikku mitmekesisust erinevatest tehnoloogiatest," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Komisjon on praeguseks sõlminud vaktsiini eelostulepingu ravimifirmaga AstraZeneca, millega on ka Eesti ühinenud.

Läbirääkimisi peetakse ka firmadega BioNTech/Pfizer, Curevac, Moderna, Novavax, Johnson&Johnson ja Sanofi. Riskide maandamiseks soovib Komisjon eelostulepingutega katta erinevatel tehnoloogiatel arendatavad vaktsiinid ja mitmed vaktsiinitootjad.

Kiige sõnul ei ole veel teada, kelle vaktsiin ja millal Euroopa Liidu turule jõuab, samuti ei ole teada millistele sihtrühmadele üks või teine vaktsiin parim on ning mitut doosi vaja on ning kaua vaktsiinide immuunsus kestab.

"Osaleme eelostulepingus AstraZenecaga, aga valitsus ei ole teinud otsust selle kohta, kui paljudelt tootjatelt veel ja millises koguses Eestile vaktsiini ostame. Need otsused langetame siis, kui on teada täpsemad lepingutingimused," lisas Kiik.

Eelostulepingute rahastamiseks on Euroopa Komisjon eraldanud erakorralise toetuse instrumendist 2,15 miljardit eurot, kuid vajalike lepingute sõlmimiseks on endiselt puudu 750 miljonit eurot. Eesistujariik Saksamaa tegi ettepaneku, et puuduoleva osa kataksid liikmesriigid solidaarselt.

Ettemakstud summasid käsitletakse ettemaksena, mille võrra tuleb liikmesriigil mõne konkreetse vaktsiini ostmisel vähem tasuda. Eesti valitsuse soov on tagada vaktsineerimise võimalus vähemalt 50 protsendile Eesti elanikkonnast, alustades esmajärjekorras riskirühmade vaktsineerimisega.