Euroopa Komisjoni volinik: EL vajab kohustuslikku varjupaigasüsteemi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Volinik Ylva Johansson.
Volinik Ylva Johansson. Autor/allikas: SCANPIX/AFP

Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson kutsus laupäeval liikmesriike üles leppima kokku "kohustuslikus" solidaarsuses migratsiooniküsimustes.

"See peab olema kohustuslik, kõik liikmesriigid peavad aitama, kui on olukord, kus üks liikmesriik on surve all, kui on palju inimesi, kes vajavad kaitset," ütles Johansson AFP-le.

"Kuid peame arvestama ka sellega, millist abi vaja on," märkis ta olukorras, kus mitmed Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on varjupaigataotlejate vastuvõtmise vastu.

Viimastel aastatel on katsed varjupaigataotlejaid Euroopa Liidu siseselt ümber kolida pälvinud nn Visegradi neliku vastupanu. Visegradi gruppi kuuluvad Ungari, Poola, Tšehhi ja Slovakkia.

"Asi ei puuduta vaid ümberpaigutamist, võivad olla ka teistsugused olukorrad, nagu näiteks tagasisaatmistega aitamine nende varjupaigataotlejate puhul, kelle koduriigid nende varjupaigataotlusele eitavalt vastasid," ütles ta.

Johansson ei nõustunud laskuma uue "varjupaiga- ja migratsioonileppe" üksikasjadesse, mis avalikustatakse 23. septembril, kaks nädalat pärast Kreekas Lesbose saarel Moria pagulaslaagris aset leidnud suurpõlengut, mille tulemusel jäid peavarjuta tuhanded.

Juhtumit nähakse sümbolina Euroopa Liidu suutmatusest leppida kokku ühises migratsioonipoliitikas, sest paljud ülerahvastatud laagris elavast 12 700 põgenikust olid laagris viibinud juba aastaid.

Johansson tunnistas, et ettepaneku tegemine, millega nõustuvad kõik liikmesriigid ja Euroopa Parlament saab olema keeruline ülesanne.

"Ma arvan, et kui teen oma ettepaneku, ei oota mind "hurraa, meie võit"," ütles Johansson, lootes siiski, et ettepanekut nähakse hea kompromissina.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lausus kolmapäeval, et kavatseb tühistada vastuolulise Dublini määruse, mille alusel varjupaigataotlustega tegeleb riik, kuhu taotlejad esimesena saabuvad.

Määruse eesmärgiks oli takistada migrante esitamast korraga mitmeid varjupaigataotlusi, kuid võimaldab neid ka teisest Euroopa Liidu riigist saata tagasi saabumise riiki.

Riigid nagu Kreeka ja Itaalia väidavad, et see on ebaõiglane, sest nad on tihtipeale esimesed riigid, kus varjupaigataotlused esitatakse. Oma asukohta tõttu Lõuna-Euroopas on nad põgenike saabumise eesliinil.

Johansson kutsus üles looma ka palju kiiremaid protseduure varjupaigataotluste läbivaatamisel.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: