Dokfilmi tegijad väidavad Estonia keres olevat suure augu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1601271480000 | amCalendar}}
Parvlaev Estonia
Parvlaev Estonia Autor/allikas: Kaader videost

26 aasta eest Läänemerel põhja läinud parvlaev Estoniast valminud uue dokfilmi autorid väidavad olevat leidnud laevakerest suure augu.

Nelja meetri kõrgune auk oli seni osaliselt merepõhjas varjul, kirjutab Aftonbladet. Dokfilmitegijate väitel toetavad nende leiud teooriat, et laeva kiirele uppumisele aitas kaasa auk laeva keres, mitte üksnes vöörivisiiri rebenemine. Auguteooria on seni ametlikult tagasi lükatud.

"Pole välistatud, et vigastus mängis uppumises olulist rolli," ütleb dokfilmis Norra Teaduse ja Tehnika Ülikooli (NTNU) merendustehnoloogia professor Jorgen Amdahl.

Laevakere filmimise meeskonda juhtis dokumentaalsarja autor, ajakirjanik Henrik Evertsson, projektis osales ka üks Põhjamaade juhtivaid laevavrakkide kahjustuste dokumenteerijaid Linus Andersson.

Nende filmitud materjalide kohaselt asub kahjustus Estonia parempoolses pardas. Auk on neli meetrit kõrge ja kõige laiemas osas 1,2 meetrit lai.

Vastamaks küsimustele, kuidas ja millal vigastus laevakersse tekkis, konsulteeris filmimeeskond mitme eksperdiga. Viimased on lükanud ümber teooria, nagu tekkinuks auk plahvatuse tagajärjel. Enamik eksperte on leidnud, et kerekahjustus tekkis mingi välise jõu, väga suure objekti kokkupõrkel laeva küljega.

Dokumentaalseriaali esimene osa jõuab eetrisse esmaspäeval Rootsi avalik-õiguslikus televisioonis. Eestis seda esialgu näha ei saa.

Ratas: uue info paikapidavus tuleb kindlaks teha

Peaminister Jüri Ratas avaldas Estonia huku aastapäeva puhul Facebookis tehtud postituses veendumust, et 1997. aastal valminud rahvusvahelise laevahuku uurimise komisjoni lõppraport sisaldab parimaid teadmisi ja hinnanguid põhjustest, mis tollel tormisel ööl laevale saatuslikuks said.

"Samas on ka üheselt selge, et kui saame infot mingitest uutest asjaoludest, mis toona tuttavad polnud, siis tuleb tõstatatud küsimustega tegeleda ning neile vastused leida. Loomulikult tuleb seda teha austaval ja väärikal viisil," kirjutas Ratas.

Peaminister külastas möödunud teisipäeval Helsingit ja Stockholmi, kus arutas kolleegidega teatavaks saanud veealuseid katkendeid esmaspäeval linastuvast Estonia hukku kajastavast dokumentaalfilmist. Ratta kinnitusel sisalduvad filmis möödunud aasta septembris filmitud kaadrid, mis kujutavad seni märkamata vigastust laeva paremas pardas.

"Minu hinnangul on see piisavalt oluline teave, mille paikapidavuse peame esmalt kindlaks tegema ning seejärel kõigile võimalikele tekkivatele küsimustele vastused leidma."

Ratta sõnul lepiti Soome ja Rootsi ametikaaslastega kokku, et kui filmis tuuakse tõesti esile uusi ja senitundmatud asjaolusid, siis selgitatakse välja nende põhjuse.

Parvlaev Estonia uppus 28. septembri öösel 1994. aastal sõites Tallinnast Stockholmi. Estonia uppumine on rahuaja suurim merekatastroof Läänemerel, selles hukkus 852 inimest 17 riigist.

Laeva hukku uuris aastatel 1994-1997 Eesti, Soome ja Rootsi valitsuste moodustatud ühiskomisjon ning aastatel 2005-2009 riigiprokuratuuri juhitud valitsuskomisjon. Eesti, Soome ja Rootsi sõlmisid laevavraki kaitsmiseks 1995. aastal hauarahulepingu, mis keelab vrakile sukeldumise.

Soome piirivalvelaev Turva tuvastas 2019. aasta septembris, et Saksa lipu all sõitev laev Fritz Reuter saabus Estonia uppumispaika ja lasi vette allveeroboti. Varem oli Saksa laeva meeskond teatanud, et uppumiskohas kavatsetakse korraldada sukeldumisi. Seetõttu oli Soome piirivalve sukeldujate tulekust teadlik.

Estonia vrakk lebab merepõhjas Soome majandusvööndis, kuid rahvusvahelistes vetes, kus Soome võimud võivad takistada vaid Soomes registreeritud laevu.

Eeluurimist juhtiva uurija Jarkko Toivoneni sõnul tuvastasid võimud kõik Fritz Reuteri pardal olnud isikud. Toivoneni sõnul korraldas sukeldumise Norra filmikompanii, mille eesmärk on vändata dokumentaalfilmi.

Toivoneni kinnitusel oli filmikompanii teadlik, et Estonia vrakile sukeldumine on Eesti, Soome ja Rootsi seaduste järgi keelatud. Küll aga pole seda keeldu Saksa seaduses.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: