Kurm "Pealtnägijale": avastatu näitab, et Estonia uputas kokkupõrge allveelaevaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Endine riigiprokurör, aastatel 2005-2009 valitsuse Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm ütles intervjuus "Pealtnägijale", et uued kaadrid Estonia vrakist näitavad, et tõenäoliselt põhjustas Estonia huku kokkupõrge allveelaevaga.

Teie olete neid meediasse jõudnud kaadreid korduvalt ja enne teisi näinud. Milline oli teie esmane reaktsioon ja emotsioon neid sukeldumise kaadreid nähes?

Esimene reaktsioon oli šokeeriv. Mitte sellepärast, et see auk sealt näha oli, vaid pigem sellepärast, et see asi nii lihtsasti avastati.

Selgitage, mis on selle leitud augu asukoht ja mis on selle tähendus.

Tähendus on see, et Estoniat ei uputanud mitte purunenud vööri visiir, vaid kokkupõrge millegagi, mis oli piisavalt suur, et tekitada laeva keresse kuni nelja meetri pikkune rebend.

See on ju täiesti uskumatu uus pööre!

Ta selles mõttes ei ole uskumatu. Sellele, et auk võib laeva põhjas olla, on viidanud nii varasemad tõendid kui ka teaduslikud analüüsid. Pigem on see lihtsalt tõend selle kohta, mille üle on varem spekuleeritud.

Aga kokkupõrge? Millega siis?

Arvestades seda, et see rebendi kese on allpool vee piiri, ja arvestades ka seda, et keegi pole kunagi väitnud, et Estoniaga koos oleks uppunud mõni vee peal sõitev laev ja ka ükski pääsenutest ei ole rääkinud seda, et ta oleks Estonia kõrval või läheduses näinud vee peal sõitvat laeva. Järelikult on kõige tõenäolisem see, et Estonia põrkas kokku allveelaevaga.

See tähendab, et kusagil peaks olema vigastatud allveelaev...

Jah, see tähendab seda, et kusagil peaks olema vigastatud allveelaev. Aga ma natuke täpsustan. Kui mõeldakse kokkupõrge allveelaevaga, siis esimene mõte on see, et allveelaev sõitis Estoniale külje pealt sisse. See ei pruukinud olla nii lihtne. Pigem on tõenäoline see, et oli selline riivamise kokkupõrge. Et Estonia ja see allveelaev sõitsid ühes suunas. Ja välistatud ei ole ka see, et Estonia sõitis otsa sellele allveelaevale, ehk riivas seda allveelaeva. Küsimus on selles, mida tegi allveelaev Estonia teekonnal.

Siin on juba kõlanud selline selgitus, et äkki see auk tekkis sinna pardasse ikkagi pärast laeva pinnalt kadumist. On teooria, et ta põhja vajudes kukkus vastu mingit suurt kivi või kaljut ja see on põhjustanud selle augu.

Mina ei pea seda tõenäoliseks. See osa, see piirkond, kust praegu see vigastus leiti, ei ole kunagi merepõhja puudutanud. See, millises asendis Estonia huku järgselt on, on ju dokumenteeritud 1994. aastal toimunud sukeldumiste käigus. Nende andmete põhjal on tehtud ka jooniseid, graafikuid selle kohta, kuidas Estonia merepõhjas on. Kogu põhjaosa, sealhulgas ka kogu autoteki osa, mõlemad küljed, on veest väljas. See on lihtne asi, seda saab iga inimene ise kodus paberi peal kontrollida. Sest teada on, et aruande kohaselt on see laev 211-kraadise nurga all. Ehk kui tõmmata sirge läbi Estonia kere ülevalt alla, korstnast kiiluni ja siis võrrelda merepõhjaga, siis see nurk on 211 kraadi.

Samuti me teame nende filmide pealt, et Estonia nii-öelda hotelliosa on küll osaliselt mudas, aga suuremas osas väljas. Ja väljas on ka kaptenisilla üks ots. Selle järgi saab joonistada kahemõõtmelise pildi sellest, mis asendis Estonia vee põhjas on. Ja sealt on selgelt näha, et kogu põhjaosa, sealhulgas autotekk, on põhjast eemal.

Ja sellest tulenevalt siin kõlanud väide, et see koht, kust nüüd see vigastus avastati, ei olnud varem nähtav... Absoluutselt oli. Kogu põhjaosa, sealhulgas autoteki osa, oli põhjast eemal ja seda sai filmida juba 1994. aastal.

Mis omakorda viib järelduseni, et 1994. aastal, kui need ametlike uurimiste sukeldumised toimusid, siis mingil põhjusel ei fikseeritud seda auku, mida me täna näeme?

Jaa. Ja see ongi olnud üks suur probleem. Kaks võimalust, kas seda ei filmitud või filmiti, aga ei ole avalikustatud. Pigem on tõenäoline see teine variant, sellepärast, et need filmid on ju kadunud.

Ehk ainuüksi see, et meile sellest august 26 aastat ei ole räägitud või seda on varjatud, on piisavalt tõsine ja suur skandaal.

No minu arvates küll.

Veelkord. See auk, nii nagu nüüd dokumentaalfilmi tegijad fikseerisid, selgitaks kõik need küsimused, mis ka teile, aga ka paljudele teistele siiani peavalu valmistasid?

See kõlab küll naljakalt, aga see auk sobib hästi sinna Estonia põhja. See seletab kõik need küsimused, mis 26 aastat on üleval olnud. Esiteks seletab ta selle, kuidas pääses vesi autoteki alla. Teiseks seletab ta selle, miks ei läinud Estonia mõne minutiga ümber. Kui suur kogus vett pääseb autotekile või muul põhjusel reisilaev kaotab püstivuse, siis ta läheb mõne minutiga ümber, vajub kreeni, aknad jäävad vee alla, purunevad laeva nii-öelda pealisehitis, mis on suurem, muutub raskemaks, vajub alla ja põhi, kus on õhk, tõuseb veepinnale ja kuna see õhk ei pääse sealt välja, siis jääb laev tundideks või isegi päevadeks veepinnale ulpima. Estoniaga ei juhtunud midagi sellist. Estonia ei läinud mõne minutiga ümber, vaid seisis püsti pool tundi. Ja kui ta siis lõpuks ümber läks, oli ta kümne minutiga põhjas.

See auk lahendab ka kõik need vastuolud tõenditega. Pärast seda ei ole enam vaja väänata nende kolme meremehe ütlusi, kes nägid masinaruumist, et ramp on kinnises asendis.

Ja mis kõige tähtsam - üks nendest meestest on ju öelnud lisaks sellele, et ta nägi rambile suunatud kaamerast, et ramp on kinni ja sealt äärtest tuleb vesi, ta nägi laeva küljele, lootsi uksele suunatud kaamerast, et autotekil on vesi. Kuna laev oli kreenis, siis laeva paremas pardas oli vesi ja seda vett oli nii palju, et see ulatus autode esituledeni. Hinnanguliselt on seda kokku umbes 500 kuni 700 tonni.

Kõik eksperdid on ühel meelel selles, et seda vett on liiga palju selleks, et see oleks võinud sinna tulla rambi äärtest. Aga seda vett on kaugelt liiga vähe selleks, et see oleks võinud sisse tulla avatud rambist. Kui ramp on avatud, tuleb sisse 2000 tonni minutis. Seal oli 500 kuni 700 tonni. Järelikult autotekil oli vesi. Aga see pidi sinna tulema kuskilt mujalt, kui rambist. Ja nagu me nüüd nendest uutest kaadritest näeme, siis see rebend ulatub nii autoteki alla kui autotekist ülesse. Ehk sellest avausest, mis on oluliselt väiksem, kui lahti läinud ramp, tuligi see vesi autotekile.

Mis siis nüüd edasi tuleks ette võtta kõige selle teadmisega?

Tark ei torma. Minu arvates Eesti valitsus võiks kõigepealt rahulikult maha istuda ja mõelda selle olukorra üle sügavalt järele. Ja küsida, keda me selles situatsioonis võime usaldada. Ja mõelda ka sellele, kuidas võita tagasi inimeste usaldus.

Lähme ajas tagasi. Algul naeruvääristati kõiki, kes rääkisid mingisugusest relvaveost. 2005. aastal tuli välja, et relvavedu Estonial siiski toimus. Kõik see aeg on naeruvääristatud neid, kes on rääkinud võimalikust august laeva põhjas. Seda on peetud võimatuks. Nüüd, 26 aastat hiljem, on meil olemas kaadrid, et see auk on seal vee põhjas.

Kui me lisame sinna juurde selle, et isegi vähem kui kuu aega pärast õnnetust tuldi välja ideega laev betooniga katta. 1995. aasta alguses sõlmiti hauarahu leping. Rahvusvaheline uurimiskomisjon ei olnud oma tööd õieti jõudnud alustadagi, kui Rootsi valitsus tuli välja ideega laev betooniga katta. Ja veel enne, kui rahvusvaheline uurimiskomisjon oma töö lõpetas, pandi see vrakk lukku. See on ennekuulmatu, et kõige olulisem asitõend pannakse lukku.

Nendest esimestest reaktsioonidest nii Eesti kui teiste valitsuste poolt saan ma aru, et põhimõtteliselt nüüd ikkagi tahetakse teha mingi uus uurimine, mis sisaldab ka allveerobotitega uut vraki vaatlust. Kas see rahuldab teid?

Jah ja ei. Nagu ma ütlesin - küsimus on selles, kellel on täna usaldust sellist uurimist läbi viia. Mina arvan, et seda kõike eelnevat arvestades, rootslasi ei saa selles küsimuses enam usaldada. Kas Eesti valitsusel on piisavalt usalduskrediiti viia läbi uurimine, mida omaksed ja ka avalikkus tervikuna usaldab? Ma arvan, et ei ole. Ehk kui uus uurimine teha, siis see peab olema maksimaalselt läbipaistev. Oleks hea, kui uurimist juhiks inimene, kes on väljaspoolt valitsussektorit.

Teiseks. Selles uurimiskomisjonis peavad olema omaste esindajad nii Rootsist kui ka Soomest. Ja kolmandaks, minu arvates, peavad olema seal ka ajakirjanduse esindajad. See uurimine peab toimuma täiesti läbipaistvalt. See peab olema põhimõtteliselt online jälgitav. Kui toimub mingisugune sukeldumine, siis seal peab olema ETV oma kaameratega juures ja filmima. Et kõigil oleks näha, mida tehakse, kuidas tehakse ja mis on selle uurimise tulemus. Kui me sellist läbipaistvust ei saavuta, siis on väga raske usaldada seda, mis selle komisjoni lõppjäreldused on.

Aga kõigepealt ma soovitaks Eesti valitsusel siiski rootslastega tõsiselt maha istuda ja küsida, kas äkki on nende arhiivides dokumente, kus on kirjas see, mis juhtus. Ja äkki Rootsis on veel täna inimesi, kes teavad, mis juhtus ja kes on valmis sellest rääkima.

Uued Estonia huku põhjuseid puudutavad asjaolud tulevad pikemalt käsitlusele kolmapäeval ETV saates "Pealtnägija".

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: