Mereväe ülem: Estonia kokkupõrge allveelaevaga on väga vähetõenäoline
Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska peab väga vähetõenäoliseks võimalust, et parvlaev Estonia uppus allveelaevaga kokkupõrke tõttu.
Endine riigiprokurör, aastatel 2005-2009 valitsuse Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm ütles intervjuus "Pealtnägijale", et uued kaadrid Estonia vrakist näitavad, et Estonia huku võis põhjustada kokkupõrge allveelaevaga.
Saska ütles "Ringvaates", et sajaprotsendiliselt ta ei saa Estonia kokkupõrget allveelaevaga välistada, kuid pigem ta sellist versiooni ei usu.
"Välistamine on väga kategooriline sõna, aga ma pean seda äärmiselt vähetõenäoliseks," kinnitas ta.
Ta selgitas, et laevaga kokkupõrkel ei oleks ka allveelaev ise terveks jäänud.
"Kui me räägime Läänemeres seilavatest allveelaevadest, mis võiksid olla suurusjärgus 1500 kuni 3000 tonni, ja kui me räägime Estoniast, mis oli 15 500 tonni, kui ma õigesti mäletan, siis need jõud, mis kokku saavad loksuvas vees, ligilähedaselt kümnemeetriste lainetega, on päris märkimisväärsed. Nii et ma arvan, et see allveelaev kindlasti ei oleks pääsenud puhta nahaga ja läinud lihtsalt vestiesist puhastades järgmisel päeval rahulikult sadamasse," rääkis Saska.
"Me ei tea, kas seal oli mingi kokkupõrge allveelaevaga või mitte, aga üsna tõenäoline on, et see allveelaev, kui ta ka siis terve nahaga pääses nii palju, et ta oleks jõudnud kuhugi kodu- või mõnda muusse sadamasse, siis oleks ilmselgelt ta olnud ju kuskil laevatehases remondis või tükeldamisel," lisas ta.
Mereväe ülema hinnangul oleks olnud allveelaeva remonti igal riigil keeruline kinni mätsida. "Ega neid siis lõpmatult, lugematul arvul ei ole, et ei teata, kui palju neid on või kui palju neid merel oli," ütles ta.
"Ma jään jätkuvalt selle juurde, et kui see oleks olnud kokkupõrge allveelaevaga, siis oleks see varem või hiljem pinnale ujunud. Ma ei ütle muidugi, et see ei võinud olla ja mul ei ole lihtsalt täna informatsiooni," lisas ta.
Saska tõi välja, et tormiga tuleb allveelaev pinnale ainult hädaolukorras ning sellest oleks teatud, kui mõni allveelaev Estonia huku ööl hädas oleks olnud.
"Kui on kümnemeetrised lained, siis kõige hullem koht, kus sa merel võid olla, ei ole teps mitte pealveelaevas, vaid allveelaevas. /.../ See peab olema hädaolukord, kui allveelaev tuleb sellise tormiga pinnale. Ja kui ta juba pinnal oli ja see oli hädaolukord, siis küllap ta siis oleks teada andnud, et ta on hädas," rääkis Saska.
Toimetaja: Merili Nael