Endine riigiprokurör, aastatel 2005-2009 valitsuse Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm ütles intervjuus "Pealtnägijale", et uued kaadrid Estonia vrakist näitavad, et tõenäoliselt põhjustas Estonia huku kokkupõrge allveelaevaga.

Rahvusvahelisse uurimiskomisjoni kuulunud Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Jaan Metsaveer ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et Kurm käis oma tõlgenduses füüsikaseadustega ümber nii, nagu talle sobis ning see jutt tundus tema jaoks ebaveenev.

Dokumentaalfilmis näidatud uue augu kohta laevakeres ütles Metsaveer, et eelmise uurimise ajal seda tema hinnangul polnud. "Minu arvamusel tekkis see kividega, kui laev sinna vajus. Geoloogid on öelnud, et seal on kaljud all ja väga pehme kiht peal, millest pikemad kaljunukid ulatuvad välja," lausus ta.

Metsaveere sõnul pole mõtet rääkida kokkupõrkest allveelaevaga, kui on olemas palju lihtsam seletus. "Seda, milline pinnas laeva all on, pole korralikult uuritud. Kui seal on kivi (kaljud - toim.) olemas, siis pole kahtlust, sest alustada tuleks ikka lihtsamast variandist. Kui selgub, et kivi ei ole, siis võime hakata mingit allveelaeva arutama, aga nii kaua pole mõtet mingist allveelaevast rääkida, kui on kivi vaatamata," lausus Metsaveer.

Samuti uurimiskomisjoni kuulunud toonane politseiameti keskuurimisbüroo direktori asetäitja Priit Männik ütles, et see, kuidas auk laevakeresse on tekkinud, peaks nüüd olema kerge vaevaga selgeks tehtav.

"Minu kui uurimisega tegelenud inimese jaoks on kõige problemaatilisem seostada uppumist selle auguga, sest mitte ükski üle saja ülekuulatud tunnistaja ei räägi sellest, et ta oleks tajunud lööki laeva pihta külje pealt. Kõik rääkisid, et olid ees need prõmmud, mis on seletatav visiiriga. Kuidas mitte keegi ei tajunud seda lööki (laeva keskossa)? Minu jaoks ei ole asi nii selge nagu Kurmil, kes teab, et see oli Rootsi allveelaev," märkis Männik.

Männiku sõnul kuulati kõik pääsenud üle vahetult peale seda, kui nad Eestisse tagasi jõudsid ning ükski ülekuulatutest ei rääkinud sellest, et miski oleks laeva sisse sõitnud. "See on minu jaoks selle uue uurimise võtmeküsimus. Sealt sõltub, et komisjon saaks teha loogilise järelduse. Kui inimesed olid seal ja seal tekkis auk ja sealt hakkas vesi sisse voolama, siis oleks uppumismehhanism olnud teistsugune," lausus Männik.

Metsaveer märkis, et kui vesi oleks hakanud avastatud august sisse tungima ja visiir oleks paika jäänud, poleks laev uppunud.

Videotega pole manipuleeritud

Metsaveeri sõnul ei usu ta ka, et toona filmitud videoid oleks hiljem millegi varjamiseks manipuleeritud, kuigi nii on väidetud. "Mina küll ei usu, et need manipuleeritud olid. Minule ei jäänud küll sellist muljet," nentis ta.

Metsaveeri sõnul uuritigi peaasjalikult visiiri ümbrust, sest uppumise asjaolud olid enam-vähem teada. "Kaadrid näitasid tõesti, et ramp oli lahti. Sealt läks vesi sisse, seal ei olnud teist võimalust. Me ei hakanud teisi võimalusi mõtlema väga palju," lausus ta.

Metsaveeri sõnul oli filmikaadreid palju ja neid ei olnud väga kerge vaadata. "Need asjad, mis komisjoni jõudsid ja mida me arutasime, seal küll varjamise osa aru ei saanud. Sain aru, et tollal tehti filmimine selle mõttega, et vaadata seda visiiriosa. Teiseks, et vaadata, kuidas on võimalused laeva üles tõsta," lausus ta.

Info varjamist uurimiskomisjoni eest või filmilinitidega manipuleerimist ei uskunud ka Priit Männik. "Kui me vestlesime filmi teinud inimestega, siis nemad ütlesid, et neile oli antud instruktsioon, et laipu ei näidataks kaadris. Need vahed, mis lintidel on näha, on tingitud sellest, et eri etappidel tehti," ütles ta.