Parteide reitingud: opositsiooni toetus ületas koalitsiooni oma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Juhtiva opositsioonierakonna Reformierakonna esimees Kaja Kallas riigikogus
Juhtiva opositsioonierakonna Reformierakonna esimees Kaja Kallas riigikogus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui Reformierakonna toetusnäitaja on kerkinud juba üle 33 protsendi, siis teist kohta hoidev Keskerakond on toetajaid kaotanud, ühtlasi on üle pika aja opositsiooni toetus suurem koalitsioonierakondade omast, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud iganädalasest Norstat Eesti AS-i küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33,2 protsenti, Keskerakonda 22,1 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 15,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 9,8, Eesti 200 7,9 ning Isamaa 5 protsendiga. Enim muutus nädalaga Keskerakonna toetus, mis langes 1,1 protsendi võrra. 

Opositsioonierakondi toetab 43 protsenti ja koalitsioonierakondi 42,4 protsenti vastajatest. Opositsioonierakondade summaarne toetus ületab koalitsioonierakondade oma esimest korda alates selle aasta veebruari algusest. 

Teadur Martin Mölderi sõnul tegi kõige suurema languse viimase nädala reitingutes Keskerakond, mis tulenes sellest, et viimase nelja nädala küsitlusperioodist jäi välja septembri esimene nädal, mil nende toetus oli tavapärasest kõrgem. Sellele järgnenud neljal nädalal on Keskerakonna toetus olnud aga vägagi stabiilne - kuskil 21 kuni 22 protsendi kandis.

"Seal on nende toetus ka selle nädala koondtulemustes. Seega on ligi protsendipunktine langus mõnevõrra petlik ning tegelikult paistab Keskerakonna toetus antud hetkel olevat stabiilne. Üksikute nädalate tulemustes on palju rohkem kõikumist olnud Reformierakonna puhul. Selle loksumise on nelja nädala keskmised küll välja silunud, kuid nad on siiski märk sellest, et Reformierakonna toetus on võrreldes Keskerakonna omaga palju volatiilsem," ütles Mölder.  

"Iga üksiku nädalaga muutub paratamatult väga vähe. Kuid mis on aga muutunud võrreldes eelmise aasta sügisega ehk siis eelmise poliitikahooaja algusega? Peab tunnistama, et ka viimase aastaga on valijate eelistused tegelikult muutunud väga vähe. Kuue suurema erakonna toetused olid aasta tagasi praktiliselt samal tasemel, kus nad on praegu ning erinevused jäävad ehk ainult paari protsendipunkti piiresse. Oma üldist toetuse taset arvestades on aastaga kõige suurema hüppe läbi teinud Eesti 200, kelle toetus aasta tagasi oli 5-protsendilise valimiskünnise piiril ning praegu on kuskil 8 protsendi kandis. Kõigi teiste erakondade puhul on olnud küll lühiajalist loksumist, kuid suures plaanis pole aasta jooksul midagi muutunud," ütles Mölder. 

"Oluliselt ei ole muutunud ka erakondade toetajaskondade sotsiaal-demograafiline struktuur. Soo, vanuse, rahvuse, sissetuleku ja hariduse lõikes on toetajaskonnad üldjoontes samad, mis aasta tagasi. Seda eriti suuremate erakondade puhul. Mõningaid muutusi on aga näha väiksemate erakondade - sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 - toetusprofiilides. Mõlemad on võrreldes eestlastest valijatega parandanud oma positsioone vene keelt kõnelevate valijate hulgas. Samas on Keskerakonna toetus selles valijagrupis natuke väiksem kui aasta tagasi. Lisaks on Sotsiaaldemokraadid praegu võrreldes aasta taguse ajaga parandanud oma positsioone nooremate, vähem haritute ja ilma lasteta valijate seas ning Eesti 200 on palju selgemalt kõrgharitud inimeste erakond," lisas Mölder. 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: