ERR Brüsselis: aasta eelviimasel Ülemkogul on arutusel suured teemad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1602736080000 | amCalendar}}
Foto: Jüri Ratase Facebook

Euroopa riigijuhid kogunevad neljapäeva pärastlõunal Brüsselisse Euroopa Ülemkogule, kus jutuks tulevad nii Brexit, kliimaeesmärgid, Euroopa Liidu pikaajaline eelarve kui ka koroona pandeemia.

Täna pärastlõunal algab Brüsselis selle aasta eelviimane Euroopa Ülemkogu. Ilmselt ei kujune arutelud sellel nii tuliseks kui kaks nädalat tagasi, ent suuri teemasid on mitmeid.

Rahalises mõttes ilmselt kõige suuremad summad käivad läbi tänaõhtusest esimesest arutelust Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoli ja riigijuhtide vahel. Nimelt on parlament ja Euroopa Liidu nõukogu juba mitu nädalat järgmise seitsme aasta eelarve üle piike ristanud. Kui muidu on pidanud parlamendiliikmed vaidlema ametnikega, siis nõukogu riigijuhtide versioonis ehk Ülemkogul saab Sassoli muresid otse neile kurta. Samas pole ilmselt mõtet loota, et pikaajalise eelarve otsus Ülemkogul ära tehakse.

Õhtu teine teema on juba rohkem kui neli aastat kestnud Brexit, mille üle muudkui läbi räägitakse. Kui aasta alguses suudeti kokku leppida Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise osas, siis nüüd ollakse jõutud juba uue suhte vaidluste otsustavasse faasi. Peaks ju läbiräägitav lepe hakkama kehtima järgmise aasta algusest.

Kuigi lahkumisleppe rikkumise üle on Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel läinud juba juriidiliseks vaidluseks, on uue lepe arutelud olnud siiski intensiivsed. Nende käigust annabki Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier riigijuhtidele ülevaate. See pole ilmselt päevakorra punkt, mille üle suur vaidlus kerkida saaks või mis jõulisi samme vajaks. Pigem võtavad riigijuhid info teadmiseks ja väljendavad Barnier meeskonnale toetust.

Täna õhtuse arutelu lõpetavad õhtusöögil jutuks tulevad Euroopa Liidu kliimaeesmärgid. Nimelt käis Euroopa Komisjon septembris välja kava, et liikmesriigid peavad oma kasvuhoonegaaside heidet vähendama 2030. aastaks 55 protsendi võrra. Paar nädalat hiljem hääletas Euroopa Parlament eesmärgiks juba veel optimistlikumad 60 protsenti.

Reaalsuses räägivad riigijuhid täna siiski 55 protsendist. Ja tegelikult pole tänane debatt veel otsustav, sest riigijuhid tulevad sama teema juurde tagasi detsembris toimuval Ülemkogul. Sel korral on riigijuhtidel võimalus pigem n-ö südant puistata. Ehk rääkida võimalikest probleemidest kliimaeesmärkide täitmisel järgmise kümne aasta jooksul. Kuivõrd suure tõenäosusega seatakse kliimaeesmärk liidu üleselt ja mitte liikmesriikide põhiselt, siis annab see riigijuhtidele manööverdamisruumi.

"Mul on hea meel, et Eestis on toetust leidnud kliimaambitsioon aastaks 2030, mille järgi vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 55 protsenti. Tegelikult meie ambitisoon on tõsta seda eesmärki veelgi. Ja me oleme kokku leppinud Eesti-siseselt, et see on -70 protsenti. Loomulikult selline üleminek peab olema õiglane. See peab olema kõikehõlmav, olgu selleks energeetika- või transpordisektor. Ja Eesti puhul on Ida-Virumaa küsimus ääretult tähtis," rääkis peaminister Jüri Ratas Ülemkogu eel "Aktuaalsele kaamerale".

"Me peame aasta lõpuks ära otsustama 2030. aasta kliimaeesmärgid. Tänane arutelu on võimaluseks mõista, millised on olulised ehitusblokid, et detsembris oleks võimalik kokku leppida. Kliimamuutus on väga oluline teema ka Euroopa roheleppe kasvustrateegias. Euroopa ja maailma tuleviku seisukohalt on see võtmetähtsusega," kõneles Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel.

Reede hommikul räägitakse Ülemkogul Euroopa Liidu ja Aafrika suhetest. Arvestades juba tänaseid rändekoridore ja demograafilist tulevikku, on sellised arutelud edaspidi ilmselt aina sagedasemad. Kuivõrd Euroopa Liit on Aafrika majanduse suurim ekspordisuund, siis on meil seal toimuvale suur mõju. Sel aastal pidi toimuma ka Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumine, kuid see jäi koroonapandeemia tõttu ära.

Reede päeval räägivad riigijuhid ka koroonast. Tegelikult on see mõnda liikmesriiki isegi pahandanud, sest kõige olulisemad teemad arutatakse üldjuhul Ülemkogul läbi neljapäeva õhtul. Samas on sel nädalal üks läbimurre ühiste koroonareeglite loomisel juba toimunud – teisipäeval lepiti üldasjade nõukogus kokku reisipiirangute ühtlustamine. Samuti avalikustab Euroopa Komisjon täna keskpäeval üleliidulise vaktsineerimise strateegia.

Lisaks planeeritule võidakse päevakorraväliselt arutada ka Türgi käitumist Vahemerel, Mägi-Karabahhi konflikti, Aleksei Navalnõiga seotud sanktsioone ja kõiki muid välisteemasid.

 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: