Donald Trump küll kaotas viimased USA presidendivalimised, kuid tuumvastuolud, millest tema esindatud radikaalne parempopulistlik ideoloogia toitus, ei kao Lääne ühiskondadest esialgu kuhugi. Ometi on liberaalidele ja demokraatidele antud ajalooline šanss veidigi trumpismi aluseks olnud tuumkonflikte tasandada ja mürgist ühiskondlikku polariseerumist vähendada.

Trumpi fenomen USA-s ja parempopulismi esiletõus Euroopas on kerkinud sarnasel juuretisel: selleks on neoliberaalne globaliseerumine ja sellega kaasas käiv väärtusnihe suurema avatuse ja sallivuse poole. Neoliberaalne globaliseerumine on aga tekitanud nii võitjaid kui ka kaotajaid. Just kaotajate vastuhakk on see, mis tõi võimule Trumpi ja tiivustab ka parempopuliste Euroopas.

Mis see neoliberaalne globaliseerumine siis on ja kuidas ta eelkirjeldatud tuumikkonflikte sünnitab? Globaliseerumise, ehk üleilmastumise näol on tegemist nähtusega, kus peamisteks märksõnadeks on avatud piirid, vaba liikumine ning rahvaste ja riikidevahelise põimituse kasv.

Neoliberaalseks nimetatakse aga praegust üleilmastumise lainet seetõttu, et kandvaks ideeks on see, et riigid sekkuvad järjest vähem majandusse ja inimeste ellu ning lubavad selles uues avarduvate võimalustega maailmas olla "igaühel oma õnne sepp".

Seesugusest avatusest on võitnud ennekõike haritud, liberaalsete ja kosmopoliitsete hoiakutega keskklass. Nende ning nende laste töö- ja õppimisvõimalused on igati avardunud. Kuna globaalne nõudlus haritud spetsialistide järgi on kasvutrendis, siis palgad lähevad üles ja sotsiaalne kindlus suureneb.

Lisaks sellele domineerivad globaliseerumise võitjate liberaalsed ning ühiskonna kirjusust sallivad väärtused ka põhivoolu meedias ja avalikes diskussioonides. Kokkuvõttes tunneb liberaalne ja pigem nooremapoolne keskklass end selles piirideta ja sallivas maailmas vägagi koduselt.

Kuid, kui on võitjaid, siis on ka kaotajaid. Neoliberaalse globaliseerumise kaotajate seas domineerivad pigem töölisklassi esindajad, väikeettevõtjad ja vähemakstud teenindustöötajad, kellest paljud elavad ka väljaspool kosmopoliitseid suurlinnu.

Nemad on seni peamiselt näinud vaid üleilmastumise varjukülgi - stagneeruvaid sissetulekuid, töökohtade liikumist Aasiasse, naabruskondi, kuhu on tulnud immigrandid, kes ähvardavad ära võtta veel allesjäänud töökohad ja kust on kadumas harjumuspärane kultuurimiljöö.

Mis veelgi olulisem, need inimesed tunnetavad, et paljud traditsioonilised väärtused, millest nemad on seni lähtunud, hakkavad taanduma või isegi põlu all sattuma. Kadumas on arusaam, et valge töömees on au sees ning perekonna pea.

Rahvuslike ja võõrakriitiliste hoiakute väljendamist tembeldatakse häbistavalt rassismiks ja ksenofoobiaks. Avalikus sfääris figureerivad kõikvõimalikud kummalised vähemused ja häälekad naisõiguslased, jne.

Lühidalt, nende inimeste väärtuskompass on kahtluse alla pandud. Nad tunnevad, et ei ole enam ühtäkki väärikad ühiskonnaliikmed, kelle sotsiaalmajanduslik tulevik on kindlustatud ning kelle seisukohtadega avalikkuses arvestatakse. Just selliste ühiskonnagruppide vastuhakul põhinebki trumpism ja parempopulism Euroopas.

Trumpism on see hind, mida me peame neoliberaalse globaliseerumise eest maksma. Liiga kaua ei pannud liberaalsem ja edukam osa ühiskonnas tähele neid, kes jäid maha. Kuni 2000. aastate lõpu suure majanduskriisini usuti, et ehk küpsevad globaliseerumise magusad viljad peagi ka alumistel okstel ja kõik tulevadki lõpuks välja võitjatena. Paraku see aga nii ei läinud.

Globaliseerumise võitjate ja kaotajate vastasseisust on saanud niivõrd fundamentaalne ühiskonda polariseeriv konflikt, et see on otsekui kirjutatud 21. sajandi DNA-sse. Nii on ka trumpism ja parempopulism saanud osaks 21. sajandi DNA-st. "Igale jõule leidub samaväärne vastujõud", ütlevad ka füüsikaseadused.

Üleilmastumise kaotajate ja võitjate vastasseisu ei saa välja ravida või lahendada, vaid selle mõjusid saab leevendada. Nagu teistegi geneetiliste haiguste puhul: sa saad õppida sellega elama ja targalt toimides suudad vältida suuremaid tüsistusi.

Tänu Joe Bideni võidule USA-s on liberaalidele antud ajalooline võimalus näidata, et neil on globaliseerumise kaotajate osas empaatiavõimet ning nad võtavad mitmeid nende muresid tõsiselt. See ei saa olema kerge väljakutse. Kui liberaalid ebaõnnestuvad ja ei suuda nelja aasta jooksul korrektuure teha, siis saavad sellel olema tõsised tagajärjed kogu Läänemaailmale.

Trump asus globaliseerumise ja liberaalse demokraatia puult hoolimatult oksi maha saagima. Sellele sai nüüd piir pandud. Kui liberaalid ja demokraadid aga õppust ei võta ja progressiivset programmi välja pakkuda ei oska, siis paneb järgmine Trumpi-masti poliitik kirve juba puu enese külge.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.