Protesti on esitanud Reformierakond ja ka sotsiaaldemokraadid. Näiteks soovitakse teada, milline õiguslik alus annab põhiseaduskomisjoni esimehele õiguse keelduda komisjoni füüsilisest kogunemisest ja korraldada elektrooniline istung.

Põlluaasa sõnul oli elektroonilise istungi kokku kutsumine täiesti põhjendatud.

"Teisiti ei ole võimalik korda rikkuval riigikogu liikmel suud kinni toppida. Politseid ei tohi talle kutsuda, julgestusteenistust ei tohi kutsuda, et ta ruumist eemaldada - saadik on puutumatu. Jääbki üle ainult see võimalus viia istung kaugosalusele üle ja siis, kui keegi korda rikub, siis lihtsalt lülitada tal mikrofon välja," sõnas Põlluaas.

Põlluaasa sõnul on kaheldav, kas opositsiooni esitatud muudatusettepanekud üldse arutelu väärivad.

"On üsna kummaline, kui riigikogu liikmed esitavad proteste selle üle, et näiteks nende ettepanek, kas naised ei tohiks enne mehi süüa või siis kas päikseprillid peaks ära keelama, nagu siin Yoko Alender ja Erkki Keldo on esitanud. Kas need ikkagi väärivad põhjalikku diskussiooni ja arutelu? Ma leian, et põhiseaduskomisjonis kokku lepitud ja otsustatud aeg erinevate nende nii-nimetatud parandusettepanekute menetlemiseks on täiesti põhjendatud," kommenteeris Põlluaas.

Põlluaas ütles, et proteste arutatakse järgmisel riigikogu juhatuse istungul teisipäeval.

Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ütles, et peab konsensusele jõudmist täiesti võimalikuks. "Juhatuse tööpraktika on enamasti olnud, et juhatus vaatab riigikogu tervikuna ja väga harvadel juhtudel, kus juhatus jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks," ütles Seeder.

Riigikogu juhatuse reformierakondlasest aseesimees Siim Kallas on konsensusele jõudmises skeptiline. "Meil on küllalt harva õnnestunud konsensusele jõuda niisugustes küsimustes," ütles ta.

Kui riigikogu juhatus protestide küsimuses konsensusele ei jõua, pannakse Põlluaasa sõnul see tuleval kolmapäeval enne abielureferendumi eelnõu teist lugemist riigikogu täiskogus hääletusele.

Põhiseaduskomisjoni liige Hanno Pevkur ütles, et kui Reformierakonna protesti ei rahuldata, siis on fraktsioonil võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks põhiseaduslikkuse järelevalvesse ja ka õiguskantsleri poole.

"Kas see menetlus algatatakse, on riigikohtu otsus. Kui see teerull käib edasi, jõuab suurde saali ja suur saal võtab otsuse, siis me pöördume ka õiguskantsleri poole, et tema annaks hinnangu, kas see menetlus on olnud seaduspärane või mitte. Ja kui see menetlus ei ole seaduspärane, siis on õiguskantsleril õigus pöörduda menetlusnormide rikkumise tõttu riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelvalvesse," lausus Pevkur.