Poliitmatemaatika: neli võimalikku uut koalitsiooni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1610523840000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Vaadates riigikogu kohtade jaotust, on pärast praeguse valitsuse tagasiastumist võimalus moodustada neli koalitsiooni.

Riigikogus on praegu Reformierakonnal 34, Keskerakonnal 25, EKRE-l 19, Isamaal 12 ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond saab arvestada tänu Keskerakonnast üle tulnud Raimond Kaljulaiule 11 häälega.

Reformierakond + Keskerakond: 59 kohta

Vast kõige tõenäolisemaks uueks koalitsiooniks peetakse Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliitu. Reformierakonna 34 ja Keskerakonna 25 kohta riigikogus annaks igati toimiva 59 saadikuga võimuliidu. Kahe osapoolega koalitsioonis oleks ka asju lihtsam kokku leppida kui kolme osapoolega võimuliidus. Selle liidu peaminister saab olla nii Kaja Kallas kui ka Jüri Ratas.

Seda liitu peeti kõige tõenäolisemaks ka viimaste valimiste järel, kuid see jäi sündimata. Reformierakonna liidri Kaja Kallase napid ja vaoshoitud sõnavõtud viitavad, et Reformierakond ei taha eelmise korra vigu korrata.

Sotsiaaldemokraatide liidrite Indrek Saare ja Sven Mikseri torked Keskerakonna kaasamise amoraalsuse kohta kannavad omakorda selget soovi panna Reformierakond ebamugavasse olukorda KeRe liidu loomisel.

Reformierakond + Isamaa + SDE: 57 kohta

Nn vana kolmikliit, mis saaks arvestada Reformierakonna 34, Isamaa 12 ja sotside 11 häälega ehk kokku oleks sel 57 kohta. See võimuliit on teiste liidrite ajal tulemuslikult valitsenud, kuid ka kirglikult tülli läinud.

Selle liiduga pandaks esimese asjana abielureferendum sahtlisse.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul jäi vana kolmikliit viimaste valimiste järel sündimata, kuna Reformierakond polnud nõus Isamaa pensionireformiga. Nüüd on see vahepeal ellu viidud ja see takistus teelt justkui kadunud.

Keskerakond+EKRE+Isamaa: 56 kohta

Praegune valitsusliit, mil on pabril 56 kohta (Keskerakond 25, EKRE 19, Isamaa 12). Praeguse võimuliidu jätkamise võimalusele, kuid "keerulisemas kombinatsioonis", viitas Isamaa peasekretär Priit Sibul. Ka EKRE esimees Martin Helme on pidanud seda tõenäoliseks.

Teoreetiliselt on selles liidus võimalik isegi Jüri Ratase jätkamine peaministrina, kuigi Mailis Reps on avaldanud arvamust, et sel juhul võiks peaminister olla keegi teine Keskerakonnast. Selle liidu jätkamine annaks Keskerakonnale ka võimaluse nõuda EKRE-lt abielureferendumist loobumist.

Kuid praeguse liidu jätkamine tähendaks järgmiste valimisteni turmtuld poliitilistelt oponentidelt. Pole ka välistatud, et mitmed saadikud liiguks nn aknaaluste ridu täiendama.

Reformierakond + EKRE: 53 häält

Teoreetiliselt kannaks kohtade arvult välja ka Reformierakonna ja EKRE liit, mil on 34+19 ehk 53 häält.

Seda varianti peetakse kõige ebatõenäolisemaks arvestades kasvõi abielureferendumi teemal olevat väärtuskonflikti. Kuid kes oleks kunagi arvanud, et Keskerakond ja Isamaa leivad ühte kappi panevad.

Reps pakkus ootamatut võimuliitu

Keskerakonna aseesimees Mailis Reps pakkus kolmapäeva lõuna ajal välja edasiarenduse Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliidule. Reps ütles, et sinna tuleks kaasata ka 12 saadikuga Isamaa.

Selline ettepanek on üllatav ja vastu senisele poliitloogikale, millega tehakse koalitsioonid võimalikult väikeste partnerite ringis. Reformierakonnal ja Keskerakonnal oleks kahepeale niigi 59 kohta. Isamaa 12 kohta tõstaks sellise koalitsiooni liikmete arvu koguni 71-le. Samas on selline nn superliit äärmiselt väheusutav.

Teoreetiliselt on võimalik veel koalitsioone, näiteks nelja või viie osapoolega või sootuks vähemusvalitsus, aga nende realiseerumise tõenäosus on nullilähedane. Ka on sotsid juba jõudnud välistada kombinatsioonid, kus nad oleks koos EKRE-ga ühes võimuliidus (pluss kas Reformierakond või Keskerakond).

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: