Helme möönab tõenäosust kukkuda opositsiooni
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme andis kolmapäeva lõuna ajal ERR-i ajakirjanikele mõista, et EKRE võib uue koalitsiooni moodustamisel kõrvale jääda.
Helme tunnistas, et kui hommikul oli EKRE-l veel võimalik kokkulepe Keskerakonnaga abieluteema fikseerimiseks põhiseaduses olemas, siis päeval enam mitte: "Hommikul kell kümme oli ja päeval kell üks enam ei olnud."
"See oli üks neist vaidlustest, mis meil oli üleval viimastel nädalatel, et see ei saa niimoodi olla, et kui jõutakse nende koalitsioonilepingu punktide täitmiseni, mis on meile olulised ja mis neile ideoloogiliselt on vastukarva, et siis järsku enam kuidagi koostöö ei tööta - nii tõepoolest ei saagi," rääkis Helme.
Küsimusele, kas praegune poliitiline olukord ei meenuta mitte Suure Peetri ja Väikse Peetri muinasjuttu, kus suurem saab esmalt oma ja väiksem osapool jääb enda soovitust ilma, vastas EKRE esimees: "Selline mage maik võib asjal manu olla küll."
Helme kaldus nõustuma ka väitega, et Keskerakonnal võis plaan lõhkuda koalitsioon EKRE ja Isamaaga juba varem olemas olla.
"Kui ma nüüd vaatan seda sündmuste kulgu, eks siis ju mingi teatud mustri [üle] võib spekuleerida. Kui peamine takistus Reformierakonna ja Keskerakonna koostööle oli peaministri koht ja ei olnud mingit põhjust seda koalitsiooni ümber teha, siis nüüd tekkis väga sobilikult väga huvitava ajastusega plahvatanud Keskerakonna rahastamisskandaali tõttu peaministril niiöelda moraalne võimalus tagasi astuda ja sellega see peamine takistus eest ära võtta. Veel kord ütlen: ma püstitaks küsimuse: kui pikalt seda skeemi on siis nagu plaanitud?" rääkis Helme.
Peaminister Jüri Ratase juhitud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus lõpetab tegevuse, kuna Ratas teatas kolmapäeval oma tagasiastumisest seoses teisipäeval avaldatud korruptsioonikahtlustustega.
Valitsuse ja koalitsiooni lagunemine ei tulnud üllatusena
Neljapäeva õhtul postitas aga Helme oma sotsiaalmeediasse, et hommikul tundus, nagu sooviks Keskerakond senise koalitsiooniga jätkata, kuid õhtuks oli asi selge: koalitsioon lakkas.
Helme sõnul on aga selles palju irooniat. "Kaks aastat peksti koalitsiooni ja eriti Konservatiivset Rahvaerakonda, küll pilluti pikali selle üle, kas homod jooksevad Rootsis või Rootsi, kas NATO vajab plaan B-d ja kas ülikoolid on immigratsioonipumbad või mitte. Lõpuks lükkas valitsuse ikka aga pikali kõige labasem Keskerakonna rahastamisskandaal," kirjutas poliitik.
Helme kirjutas, et EKRE on ainus parlamendierakond, kes ei ole neilt ärimeestelt, kes teisi erakondi rahastanud on, annetusi küsinud ega ka neid saanud.
"Ometi ütleb Keskerakond, et nad tahaks jätkata koalitsioonis olemist ükskõik kellega peale meie. Kas see, et Isamaad tahetakse ka kaasa võtta koalitsiooni Reformierakonnaga on soov Isamaa kahe liberaali embuses hävitada või näitab meile hoopis, et oldi rahastamisskeemis koos, on mulle veel ebaselge," sõnas Helme.
Lisaks tõi Helme välja ka Reformierakonna muudatusettepanekuid Venemaa teemal. Ta sõnas, et tekitab küsimust ka tõsiasi, et miks läheb valitsus laiali, kui Keskerakond on siiski valitsuskõlbulik.
"Ma olen alati arvanud, et keskerakondlastel pole mingit erilist maailmavaadet ega poliitilisi veendumusi. Maailmavaateks on raha ja võim ja see tähendab, et kõigega ollakse nõus. Siiski-siiski, traditsioonilise abieluga mitte. Liberaalne instinkt oli tugevam, kui võimuiha. Ollakse valmis loobuma peaministri kohast, ollakse valmis olema väiksem vend koalitsioonis, ollakse valmis kaotama arvestatav hulk oma maa- ja vene valijaid, aga ei olda nõus toetama referendumit traditsioonilise abilelu kaitseks. Kuigi 90 protsenti nende valijaist kinnitab, et nad tahaks seda toetada. Milline pühendumine!" kirjutas Helme.
Poliitik tõdeb, et valitsused peavadki Eestis vastu umbes kaks aastat ning seetõttu pole ta ei üllatunud ega pettunud.
"Aga ma olen hirmul. Just nende asjade pärast, mida me siiani oleme kinni hoidnud. Vihakõneseadus, homonduse muutmine kohustuslikuks riiklikuks poliitikaks, üleeuroopaline asüüli- ja immigratsioonipoliitika koos sundkvootidega, uued maksud, mis majandust tapavad ja inimesi vaesemaks teevad, kodakondsus- ja keelepoliitika lõdvendamine, slaavi odavtööjõule uste avamine ja veel tuhat asja," lisas Helme.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Madis Hindre, Hannes Sarv