Lisaks valitsuse lagunemisele võime tänasest päevast kaasa võtta vaid ühe kindla asja: abielureferendumit Eestis ei tule?

See on selge, et abielureferendumit ei tule. Ükski potentsiaalne koalitsioonipartner selle korraldamisest huvitatud ei ole. Isegi, kui Reformierakonna ja Keskerakonna ning teiste kõnelused ebaõnnestuvad ja kuidagimoodi jätkab praegune valitsusliit, siis Keskerakonna tingimus on see, et abielureferendumi teema tuleb päevakorrast maha võtta.

Kellel on tugevam läbirääkimiste positsioon, kas Reformierakonnal või Keskerakonnal? Reformierakond on saanud heakskiidu kõnelusteks presidendilt, kuid Keskerakond võib ikkagi otsustada praeguses valitsusliidus jätkata, olles selle koalitsiooni peaministrierakond?

Kombinatsioone on mitu. Reformierakonnal on kaks valikut: teha koalitsioon Keskerakonnaga ja sinna pole päris välistatud Isamaa kaasamine. Kumbki saab kasutada Isamaad jõuõlana ja kriitilisel hetkel ka survestajana. Reformierakonnal on lisaks võimalik teha koalitsioon Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega.

Aga Keskerakond pole ka sundviskes. Kui Reformierakond on kõnelustel jäik ja üleolev, siis pole välistatud tänase koalitsiooni juurde tagasipöördumine.

Reformierakonna kaardid on mõnevõrra tugevamad kui Keskerakonnal. Loodetavasti on nad varasematest kordadest õppinud, et võimupositsiooni ei tohi partneritele näidata.

Nii Reformierakond kui ka Keskerakond on liberaalse maailmavaate kandjad, kuigi Keskerakonnas on ka tugevaid konservatiivseid allhoovusi. Kui need kaks erakonda panevad leivad ühte kappi, siis kuidas peaks tundma ennast konservatiivsed valijad, kui ootamatult saame valitsuse, mis on liberaalne?

See ei ole hea uudis konservatiivsetele valijatele. Lahkuv valitsusliit näitas, et ka Keskerakonnas on oma konservatiivne tiib olemas. Vaevalt väga liberaalseid algatusi sündiv võimuliit teeb, sest näha on, milliseid ühiskondlikke vastureaktsioone need kaasa võivad tuua. Võib-olla kooseluseaduse rakendusaktid võetakse vastu, aga vaevalt midagi radikaalselt liberaalset on oodata.

Kõrvalt vaadates tundus, et Jüri Ratas käis ringi täna kergendatud olekus ja see ei olnud teeseldud - kõik see taak oli järsku maha visatud, kõik need skandaalid ja vabanduste otsimised. Kas ta valmistub lihtsalt võimsaks tagasitulekuks?

See on täiesti võimalik. Huvitav on jälgida, kas ta jääb erakonna esimeheks. See on paljuski tema enda otsus. See mõjutab kindlasti ka koalitsiooniläbirääkimisi, sest korruptsioonikahtlustused pärinevad tema erakonna esimeheks oleku ajast.

Mõnel reformierakondlasel võib tekkida tõrge, et Ratas pääseb uude valitsusse ja jätkab ka erakonna esimehena. Samas see ei pruugi olla takistus, sest Reformierakond ise, saades kahtlustuse nn kilekotiskandaalis 2012. aastal, ei käitunud nii sirgjooneliselt kui Jüri Ratas täna - toonane erakonna juht Andrus Ansip erakonna juhi kohalt tagasi ei astunud.

Selle korruptsiooniloo vari sündiva valitsusliidu kohal ripub, kui selles osaleb Keskerakond. Aga see pole põhjus, miks Reformierakond põhimõtteliselt Keskerakonnaga koalitsiooni ei teeks.

Heas positsioonis on taas erakond Isamaa, kes on paljudele erakondadele mugavuspartner. Nüüd ka Reformierakonnale, sest pensionireform on pöördumatult käivitunud?

Samas, kui me vaatame Eesti koalitsioonide loomise loogikat, siis tehakse minimaalse enamusega koalitsioonid. Lisapartnereid ehk nn viiendat ratast ei võeta, isegi kui see alguses välja kuulutatakse. Nii et ma ei oleks nii optimistlik.

Samas, Reformierakonnale Isamaa kaasamine sobiks, sest maailmavaateliselt on nad sarnasemad. Ka Keskerakonnale, sest Isamaa on sissetöötatud partner, keda saab vajadusel Reformierakonna vastu ära kasutada.

Hüppeliselt on tänase päeva jooksul tõusnud president Kersti Kaljulaidi võimalused saada tagasivalituks ja suisa juba riigikogus?

Vähemalt esialgu on valitsusliitu loovad ja tegelikult kõik parlamendierakonnad huvitatud, et presidendivalimiste karussellil osaleks ka nende erakonna konkreetne kandidaat. Koalitsiooni-sisene kokkulepe on tõenäoliselt raske tulema. Kui Keskerakond ja Reformierakond oma ridades head kandidaati ei leia, siis pole välistatud, et Kersti Kaljulaid jätkab ka teisel ametiajal. Aga seda on keeruline ennustada, sest nägime, kui palju kombinatsioone ja reetmisi tehti eelmiste presidendivalimiste ajal.