"Ei tasu teha oma ootustega sama viga, mis sai tehtud 2019. aasta valimiste järel, kui eeldati, et [Reformierakonna esimees] Kaja Kallas moodustab uue valitsuse. Pall on praegu küll tema käes ja presidendi poolt oli loomulik temale ettepanek [uue valitsuse moodustamiseks] teha. Aga lõppkokkuvõttes oleneb lahendus ikkagi sellest, mis toimub riigikogus ja milline kandidaat saab enamuse. Praegu on veel palju lahtisi otsi ja olukord ei erine Kallase jaoks 2019. aasta valimiste järgsest olukorrast," rääkis Mölder kolmapäeval Vikerraadio saatele "Uudis +" antud intervjuus.

Mölder viitas ka sellele, et nii Isamaa kui ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on andnud mõista, et nende jaoks on vastuvõetav ka sama koalitsioon. "Seega sõltub kõik sellest, mis Isamaa otsustab. Ja sõltub, mida Kallas suudab Keskerakonnale pakkuda, et Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon materialiseeruks," tõdes ta.

"Aga kindlasti tasu kõrvale heita võimalust, et käesolev koalitsioon jätkub. See samas ei tähenda ilmtingimata seda, et [peaminister] Jüri Ratas jätkab - seda tõenäoliselt mitte, aga uus peaminister võib üldse tulla ka EKRE-st või Isamaast," rääkis Mölder.

Politoloogi sõnul võib välistada vähemusvalitsuse või liiga paljude liikmetega koalitsiooni ning ilmselt ei teki ka Reformierakonna ja EKRE koalitsiooni, kuid see, kas tõenäolisem on Reformierakonna ja Keskerakonna, Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon või praeguse jätkumine, on võimatu öelda. "Hetkel ei julge ma öelda, milline neist kõige tõenäolisem on," tõdes ta.

Isamaa on kaalukeeleks

Mölder rõhutas, et uue valitsuse moodustamisel võib taas saada kaalukeeleks Isamaa, kelle otsusest sõltub, kas kolmikliit tuleb nende ning Keskerakonna ja EKRE või Reformierakonna ja sotsidega.

"Mingis mõttes küll on praegu 2019. aasta valimiste järgsega sarnane olukord. Aga ma arvan, et see valik siis ega võib-olla ka praegu Isamaa jaoks nii keeruline ei ole: Isamaa ei ole enam see partei, mis neli-viis aastat tagasi. Isamaa on üritanud endast selgelt kujundada konservatiivse identiteediga erakonda ning kui ta nüüd tooks valitsusse kaks liberaalset erakonda (Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid - toim.), siis see lõhuks tema konservatiivset identiteeti," selgitas politoloog.

Teisalt on palju ka Keskerakonna otsustada - kas nad tahavad Reformierakonnaga valituse moodustada, lisas Mölder. "See mingis mõttes praegu tõenäolisem, kui kaks aastat tagasi, sest siis oleks mõlema erakonna juhid ilmselt koos valitsuses olnud, aga nüüd võib-olla enam Ratas ei osaleks ja see teeb selle variandi tõenäolisemaks," leidis ta.

"Kui nüüd Reformierakond ja Kaja Kallas hakkab valitsust moodustama, siis see jääb ikka Keskerakonna ja Isamaa taha - mida nemad otsustavad," tõdes Mölder.

Mölder ei pidanud väga tõenäoliseks erakorralisi valimisi: "Võib-olla mõtlevad Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, et saaksid nii riigikogus ühe liitlase (Eesti 200 - toim.) juurde. Aga ma ei usu, see olukord nii pikalt edasi areneb ja me jõuaks erakorraliste valimisteni. Arvan, et leitakse muu koalitsioon. Kindlasti ei tasu kõrvale heita varianti, et jätkab sama kolmikliit."

Mölder leidis ka, et Ratase otsus tagasi astuda oli väga õnnestunud samm. "Poliitiliselt oli see väga hea käik, võib-olla isegi parim Jüri Ratase ja Keskerakonna jaoks, sest see annab neile võimaluse sellest olukorrast - võib-olla küll aastate pärast - võitjana välja tulla," rääkis Mölder. Kui see valitsus oleks jätkanud, siis oleks pidanud töötama pidevate kahtlustuste valguses ja see oleks seda valitust õõnestanud, selgitas ta. Aga tagasiastumisega ja vahemomendi tegemisega saavad nad anda võimaluse tolmul settida. "See oli hea ja õige käik," kordas Mölder.