Pinged AstraZeneca vaktsiinitarnete ümber kerkisid kolmapäeval Euroopa Liidu pealinnas haripunkti. Mitmed Euroopa väljaanded, sealhulgas belglaste Le Soir avaldasid Astra Zeneca juhi intervjuu. Pealtnäha otsekoheses intervjuu on mitmeid küsitavaid väited.

Firmajuhi sõnul polegi neil üldse kohustust Euroopa Liidule vaktsiine tarnida. Nemad pidavat, vaid oma parima andma.

"Nägemus, et ettevõte ei ole kohustatud tarnima vaktsiine, sest me allkirjastasime lepingu, milles nad lubasid anda endast parima, ei ole ei õige ega aktsepteeritav. Me sõlmisime lepingu kindlustamaks seda, et firma loob tootmisvõimekuse, et nad saaksid tarnida meile vaktsiine sel päeval, kui nad saavad ravimiameti heakskiidu," lausus Euroopa Komisjoni tervisevolinik Stella Kyriakides.

Euroopa Komisjoni ametnike sõnul oli esialgse lepingu suuruseks üle 100 miljoni vaktsiinidoosi selle aasta esimeses kvartalis. Nüüd on firma lubanud neile tarnida vaid ligi veerandi jagu sellest. Samuti ütles ravimifirma juht, et kuna Suurbritannia sõlmis lepingud kolm kuud varem, siis oli firmal aega nende tootmisvõimekusi luua. Kusjuures selles lepingus olevat kirjas, et Suurbritannia tehastes valmistatud vaktsiin peab täitma esmajoones kohaliku vajaduse.

Euroopa Liidu ametnike sõnul läheb see vastuollu nende lepinguga, sest Euroopa Liidule pidid vaktsiini tagama ka Suurbritannia tehased.

Kolmapäeva lõuna paiku teatasid ravimifirma esindajad, et nad loobuvad kolmapäevasest kohtumisest Euroopa Komisjoniga. Kuid mõni tund hiljem otsustasid nad ikkagi Eesti aja järgi kell 19.30 alanud kohtumisele minna.

Küsimusi rohkem kui vastuseid

Euroopa Komisjon ei ütle otse välja, mis on lepingu sisu, aga ametnikud mitteametlikes vestlustes mingisuguseid asju kinnitavad. Nii on teada, et lepingu järgi pidi Euroopa Liit maksma ravimitootjale ette kuni 340 miljonit eurot tootmisvõimekuse tõstmiseks. Seda raha ei ole veel kõike välja makstud.

Teiseks soovib Euroopa Liit, et leping saaks avalikuks, aga seni on ravimitootja seda blokeerinud. Kolmandaks pidi ravimitootja lepingu kohaselt Euroopa Liidu vaktsiinidoosid tootma neli tehast: kaks Suurbritannias, kaks Euroopa Liidus. Seetõttu jääb väheke segaseks, miks viitab ravimifirma juht meedias sellel, nagu oleks probleem kahes Euroopa Liidus asuvas tehases.

Neljandaks ei tea Euroopa Liit, kas ja kui palju on Astra Zeneca eksportinud varasemalt Euroopa Liidust välja. Nad teavad, palju ravimitootjad on kokku eksportinud, aga mitte Astra Zeneca üksinda.

See kõik sunnib küsima, miks on ravimitootja nõus rikkuma lepingut pigem Euroopa Liiduga kui Suurbritanniaga. Selle peavad olema mingid majanduslikud põhjused, aga mis need on, seda kahjuks ravimitootja ei ütle.