Professor Karaganov: Venemaa pöördub ära läänest ja läheb itta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Sergei Karaganov. Autor/allikas: karaganov.ru

Eestiski tuntud Venemaa välispoliitika üks sõnastaja ja selgitaja Sergei Karaganov kutsub Vene riiki neo-isolatsionismile ehk mitmeaastasele pausile suhetes lääneriikidega ning itta pöördumisele, mis tähendab lähenemist Hiinale ja Siberi maavarade ulatuslikumat kasutusele võtmist.

Viimased kolm aastakümmet Venemaa julgeolekunõukogu ja välisministeeriumi lähedal seisnud professor Karaganov, välis- ja kaitsepoliitika nõukogu presiidiumi  auesimees, ütles ajakirjas "Ekspert" esmaspäeval ilmunud intervjuus: 300 aastat joondus Venemaa eurooplaste järgi, püüdes saada selliseks nagu Euroopa, kuid "nüüd, õnneks, on see ajalooperiood ammendunud".

Ja et kõik oleks selge, lisas Karaganov: Venemaal ei ole Euroopas kellegagi läbi rääkida ning Moskva pole enam huvitatud "sellest [Euroopaga suhete edendamise] projektist".

Kuhu siis Venemaa peaks vaatama? Venemaa sai deržaavaks, sest hõivas Siberi. Just Siberi loodusvarade tõttu sai ta Euroopa suurriigiks ja siis ka maailma suurriigiks, Siberis on peamised arengu võimalused, ütles Karaganov. "Seepärast peame jätkama pööret itta," lisas ta, pidades eriti oluliseks lähenemist Hiinale.  

"Nüüd oleme Hiinale sõjalis-poliitiliselt strateegiline tugi. Ja nemad on meie tugi," tunnistas ta, nimetades praegust Venemaad sõjaliselt tugevamaks kui varem viimastel aastakümnetel.

Karaganovi hinnangul on Vene-Aasia suhete "normaalne ja õige balanss" siis, kui Venemaa kaubavahetusest pool toimub ida suunas ja kolmandik lääne poole.

Pööre itta algas tema arvates Ukrainasse tungimise järel Venemaale kehtestatud majandussanktsioonidest. "Me hakkame end tunnetama mitte Euroopa idaperifeeria või Lääne-Aasiana, aga hakkame mõistma, et oleme Põhja-Euraasia," rääkis Karaganov.

Suhted Euroopa Liiduga tõstis ta kui ebavajalikud üldse kõrvale, lootes, et viie-kuue-kaheksa aasta pärast tekib Venemaal võimalus uueks lähenemiseks "osaga Euroopast" ja siis on nende suhete aluseks Pekingi toetatud Suure Euraasia idee.

Ka Vene välispoliitika ametlik retoorika vaatab EL-i kui ebausaldusväärset ja ettearvamatult käituvat ühendust, kellega suhtlemise asemel peab Kreml õigeks kahepoolsete kontaktide ehitamist liikmesriikidega eraldi, mis murendaks või isegi lõhuks EL-i ühtsust. Sellest rääkis mõned nädalad tagasi näiteks Venemaa välisminister Sergei Lavrov, pidades võimalikuks Vene-EL-i suhete peatamist, kui Brüssel peaks Moskvale kehtestama uued majandussanktsioonid.

Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Eiki Berg, nädal tagasi loodud Eesti Välispoliitika Nõukoja üks asutajaid, ütles, et Karaganovi väljendatud mõtted ulatuvad 1990-ndate aastate teise poolde, kui Vene välisminister oli Jevgeni Primakov. ""Primakovi doktriin" ütles ju samuti, et Venemaa ei peaks olema läände orienteeritud Euroopa riik, on hoopis Euraasia riik ja peaks vaatama rohkem ida poole," meenutas Berg.

Tema hinnangul süvenes poliitiline lõhe lääneriikide ja Venemaa vahel alates NATO õhulöökidest Serbias Kosovo sõja ajal 1999, edasi tulid 2008 ja Venemaa sissetung Gruusiasse ning 2014 - Krimmi annekteerimine ja sõja toetamine Donbassis.

"Venemaa on kogu aeg distantseerunud jeltsinlikust, läänelikust suundumusest," ütles Berg. "Venemaa üritab maailmale selgeks teha, et on välja tulnud "külma sõja" lõpuaja surutisest, vaba valima ise enda partnereid. Seejuures on rahvusvahelised kriisid toetanud sageli Venemaa mõju kasvu."

Eesti pikaaegne, sõnakas ja autoriteetne diplomaat Harri Tiido on öelnud, et kui jälgida Karaganovi seisukohtade või väljaütlemiste arengut, siis näivad need muutuvat selgelt impeeriumimeelsemaks, mis ilmselt väljendab Venemaa võimu poolset tellimust sellise poliitika järele.

"Karaganov on end üsna osavalt positsioneerinud ja on täiesti võimalik, et tema kaudu mängitakse läbi erinevaid seisukohti või mõjutatakse avalikku arvamust mingis teatud suunas," ütles Tiido Vikeraadio omanimelises saates. "Seetõttu tasub neid raporteid ja artikleid lugeda, et mõtte liikumisega kursis olla. Nagu ikka suure naabri külje all elaval väikerahval, on meil kasulik ette aimata, millal suur naaber võib rähklema hakata."

Professor Karaganov sai Eestis tuntuks 1990-ndate aastate alguses, kui tegi ühel Moskvas toimunud arutelul ettepaneku seada iseseisvuse taastanud Balti riikidega suhtlemise aluseks siin elava venekeelse elanikkonna kaitsmise loosung. President Lennart Meri nimetas seda "Karaganovi doktriiniks".

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: