"Euroopa Liidu ühised hanked ja lepingud on kindlustanud Eestile oluliselt parema vaktsiinidega varustatuse kui see oleks vabal turul olnud võimalik. Meile on saabunud korraliselt vaktsiine ja oleme vaktsineerimise kiiruselt Euroopa riikide eesotsas. Praeguste eeliste kinnituseks tasub vaid meenutada eelmise kevade olukorda isikukaitsevahendite hankimise turul, mil kõigist pingutustest, lepingutest ja maksetest hoolimata andsid garantii vaid Eestisse kohale jõudnud saadetised," ütles Liimets ERR-ile.

Välisminister kinnitas, et Eesti toetab igati Euroopa Komisjoni pingutusi suhtluses vaktsiinitootjatega, mis aitaksid praegusi tootmisvõimsusi tõsta ja tarneid kõigi liikmesriikide jaoks kiirendada.

Ta viitas ka kolme Balti riigi, Soome ja Taani terviseministrite hiljuti Euroopa Komisjonile saadetud kirjale, milles nad juhtisid tähelepanu sellele, et tarnete jaotamisel ei tekiks laojääke, kui mujal on puudujääk.

Küll aga ei poolda Eesti senise jaotusvalemi ümbervaatamist, mille põhjal saame vastavalt oma rahvaarvu osakaalule Euroopa Liidu kogurahvastikust 0,3 protsenti tarnitavatest vaktsiinikogustest, märkis Liimets: "Senise õiglase ja toimiva jaotuse muutmine eeldaks taas pikki ja keerulisi läbirääkimisi, mis ei pruugi anda kellegi jaoks olulist edasiminekut ja seda jaotuspaketi avamist Eesti ei pea mõistlikuks."

"Kindlasti on oluline rõhutada, et Eesti on enda inimeste vaktsineerimise kiiruselt Euroopas Liidus esimeste riikide hulgas. Samuti oleme EL-i jaotuskava kohaselt meile jõudnud vaktsiinide suhtarvu poolest liikmesriikide võrdluses heas olukorras," rõhutas välisminister.

"Kevade plaan" võib minna vastuollu EL-i kokkulepetega

Kommenteerides teisipäeval avalikuks tulnud niinimetatud "Kevade plaani", mille raames rühm aktiviste püüab saada ettevõttelt Johnson & Johnson (J&J) täiendavaid koroonavaktsiini doose Eesti terviseinfo vastu, tervitas Liimets initsiatiivi, kuid viitas ka sellele, et Euroopa Liidu riigid on lubanud mitte pidada tootjatega otseläbirääkimisi.

"On hea, kui meie inimesed mõtlevad praeguses olukorras kaasa ning kasutavad oma teadmisi ja kontakte, et Eesti vaktsineerimistempot kiirendada. Edasised võimalikud sammud sõltuvad suuresti Johnson & Johnsoni vastusest, aga kui kõik laabub tõesti nii, nagu kavandatud, võiks selline lahendus olla lisandus meie praegusele vaktsineerimisplaanile," ütles Liimets.

"Samas on Euroopa Liidu raamlepingu järgi kõik liikmesriigid võtnud kohustuse mitte pidada tootjatega otseläbirääkimisi. See on kindlustanud Eestile oluliselt parema vaktsiinidega varustatuse, kui see oleks vabal turul olnud võimalik," rõhutas välisminister.

Ta lisas, et teemaga edasi liikumiseks oleks vaja rohkem infot ning selget ja detailset pakkumist, mida oleks võimalik arutada. "Siis saaksime ka analüüsida, kas see oleks EL-i ühise valitud lähenemisega kooskõlas," ütles minister.

Liimets selgitas, et praegu on Euroopa Liidu raamlepingu kohaselt Eestile ette nähtud 300 000 Johnson & Johnsoni doosi. "Lubatud vaktsiinide tarnegraafikut pole kokku lepitud ega pole ka head indikatsiooni, millal see võiks selguda. See ei ole kahjuks ka kõnealuse plaani kontekstis väga julgustav teadmine," märkis ta.

"Kindlasti eeldab Johnson & Johnsoni vaktsiiniga massvaktsineerimise korraldamine poliitilisi otsuseid, ühiskondlikke arutelusid ja meditsiinieetilisi hinnanguid, mis puudutaksid meie inimeste isikustamata terviseandmete turvalist jagamist," tõdes välisminister Liimets.