"Välisilm" tegi ülevaate Eesti pürgimisest Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks

Foto: Timo Palo / ERR

Eesti on esitanud taotluse saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks. Eelmise aasta novembris alanud ametlik protsess peaks lõppema maikuus, kui toimub nõukogu liikmesriikide ministrite kohtumine.

Ametliku taotluse saada vaatlejaliikmeks edastas eelmise aasta 9. novembril toonane välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa). Teates on rõhutatud Arktika kestlikule arengule kaasaaitamist, millele panustab Eesti oma teadmiste ja ekspertiisiga.

Märksõnadeks veel, et Eesti on Arktika leidlik naaber. Üks olulisemaid eesmärke oleks Eesti teadlaste ja ettevõtete abiga e-Arktika loomine ning ühiskonna digitaliseerimine.

Teaduste Akadeemia Eesti polaaruuringute komisjoni esimees Rein Vaikmäe
ütles, et ideede tasandil on Eestil väga hea kompetents olemas. "Kui toome juurde märksõna polaarvaldkond, siis seal tekib ju täiendav mõõde juurde. See on piirkond, kus igapäevasel suhtlemisel on distantsid loomulikud. Inimesed seal elavadki niimoodi, suurte vahemaade taga ja selleks, et seal toimuks info liikumine, siis seda digitaliseerimist ongi vaja," rääkis Vaikmäe.

Üks Eesti välispoliitika eesmärke on olla kõikvõimalikes organisatsioonides aktiivne liige, kinnitab välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer.

Arktika Nõukogu oleks üks viimastest, kuid miks on Eestil vaja vaatlejaliikmeks saada?

"Kaks asja, mida kõik on kuulnud, on see, et kogu kliimamuutuste ja kõigi nende probleemide keskel on Arktika nii tundlik ja oluline piirkond. Teiseks, kuna kliima juba muutub, siis järjest rohkem tekib majandustegevusest avanevaid laevateid," märkis Volmer.

"Kaubandus ja majanduse võimalused. Need kaks põhjust on need, mis on toonud Arktika tähelepanu keskmesse rohkem kui varem. Need on nii suured probleemid ja nendega saab tegeleda ainult koostöös. Selleks on vaja mitmeid riike, kogukondi ja ühendada jõude. Eesti tahab olla nende hulgas, kes on selles kogukonnas, vastutustundlikus seltskonnas, kes aitavad seda väga õrna keskkonda hoida ja tegelevad teaduse ja koostööga," lisas ta.

Arktika Nõukogu loodi 1996. aastal Ottawa deklaratsiooniga. Liikmesriike on kaheksa: Island, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Venemaa ja USA. Kui tavaliselt räägitakse Arktika kontekstis riikidest, siis deklaratsioonis märgitakse alaliste osalistena veel inuittide, saamide ja Venemaa põlisrahvaste esindusorganisatsioonid. Vastavalt statuudile tohib selliseid põlisrahvaste organisatsioone olla vähem kui liikmesriike. Tänaseks on liikmesriigid lubanud liituda veel aleuutidel, põhja-atapaskidel ja gvitšini keele esindajatel.

"Suhteliselt unikaalne ja pikaajaline teadmine, mis on Eesti teadlastel, Arktikast juba varasematest aegadest, mis on ka sotsiaalteadlastel nendest rahvustest, kes elavad Arktika territooriumitel seal Siberi pool. See on väga unikaalne. Kellelgi maailmas pole neid teadmisi ja infopankasid, mis meil on," rääkis Märt Volmer.

Uusi liikmesriike Arktika Nõukogu vastu ei võta, lubatud on vaid vaatlejaliikme staatus. Viimase seisuga on vaatlejaks võetud 13 riiki, 13 valitsuste- ja parlamentidevahelist ning 12 valitsusvälist organisatsiooni. Koostööpartnereid, kellel oma teadmisi tundub olevat enam kui küll, on päris palju. Polaarteadus ongi rahvusvaheline ja siin ei saa üks riik üksi midagi teha. Külm ja seetõttu kallis piirkond.

Rein Vaikmäe sõnul uurivad nad, mismoodi Arktika kliima on minevikus muutunud ja kuidas kliima soojenemine Arktikas mõjub.

"Kõik need teemad. Arktika elustik, taimestik, loomastik, mereelustik. Ka see, kuidas Arktika on eriti tundlik saastelevikule. Kui vaatame polaarvaldkondi, siis Antarktika on lihtsam piirkond, sest saaste sinna nii väga ei ulatu, aga Arktikas on näha, et saaste ulatub. Kuidas see sinna liigub, kustkohast... Ja muidugi Arktika on meie kliimaköök suuresti. Arktika atmosfääri protsessid, kuidas need mõjutavad kliimat kõrgetel laiuskraadidel, aga Arktika kliimaprotsessid mõjutavad ka meie kliimat. Ja see on valdkond, kus Eesti teadlased on juba pikka aega koostööd teinud ja kompetents on korralik," sõnas Vaikmäe.

Arktika Nõukogu koguneb kõrgemal tasemel iga kahe aasta tagant. Otsuseid langetavad kaheksa liiget konsensuse alusel. Arvestades läänemaailma vastasseisu Venemaaga, siis kas kuhjunud pinged selles nõukogus esile ei kerki?

"Arktika on Venemaale väga tähtis. See on osa Vene identiteedist. Venemaa on Arktika Nõukogus väga konstruktiivne ja mõistlik. Need pinged hoitakse eemal. Sinna Arktika Nõukogusse ei jõua muud küsimused väga tihti. Seal tegeletakse selle keskkonna, nende inimeste ja kogukondadega. See on selles mõttes väga unikaalne kooslus," märkis Vaikmäe.

Emeriitprofessor Vaikmäe toob välja, et kui Antarktika jaoks on olemas rahvusvaheline leping, mis sätestab, mida seal teha tohib, siis Arktika puhul ei ole samasugust lepingut suudetud luua just majandushuvide pärast.

"Arktika Nõukogu on üks neid foorumeid, kus laua taga arutatakse selliseid probleeme, et keegi kellelegi liiga ei tee. Aga siin mängivad suurriiklikud ambitsioonid, mis vahel tulevad üsna teravalt esile. Seetõttu on väiksed riigid vaatlejatena seal laua taga tasakaalustavaks jõuks, et terve mõistusega võivad teravaid vaidlusküsimusi aidata, kuigi vaatlejaid ilmselt neid ei pea väga arvestama, aga eks arvamust ju ikka kuulatakse," ütles Vaikmäe.

Ka "Välisilma" stuudios intervjuu andnud välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ütles, et nõustub seisukohaga, et poliitilised erimeelsused on Arktika Nõukogus võimalik hoida kontrolli all.

"Meie oleme selgeks teinud kõikidele meie vestluspartneritele, et meie soov Arktika Nõukokku vaatlejaliikmena lisanduda ei ole kantud poliitilistest ambitsioonidest," sõnas vseviov.

"Meil on oma teadlaskonna soov arktika uurimisse panustada. Arktika kahtlemata mõjutab meid. Me oleme kõige põhjapoolsem riik, kes ei ole siiamaani Artika Nõukogu vaatlejaliige," lausus Vseviov.

Vseviov avaldas lootust, et otsus Eestu suhtes ei saa samuti olema kantud poliitilistest erimeelsustest. "Loodetavasti õnnestub edasi minna nii, et need igapäevased poliitilised erimeelsused on selle otsuse juures teisejärgulised ja esmajoones vaadatakse seda, kas riik suudab panustada või mitte. Ja me oleme veendunud, et Eesti panustada suudab," lausus Vseviov.

Vseviovi sõnul on siiski näha Arktika kui geopoliitilise piirkonna tähtsuse tõusu kiirenemist.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: