Kahe suure maantee laiendamiseks käivitub peagi eriplaneering

Lähiaastatel joonistatakse riigi eriplaneeringuga kaardile117 kilomeetrit maanteekoridori. Esimesena alustatakse eriplaneeringut Haljala-Kukruse, seejärel Uulu-Ikla lõigul.
Kui varem joonistati suured maanteed kaardile maakondlike teemaplaneeringutega, siis nüüd on selleks pisut teistsugune instrument, riigi eriplaneering. Ja kaks niisugust eriplaneeringut, üks Tallinna-Narva ja teine Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel, peaks peagi algama.
"Käesoleval aastal on meil kavas teha algatamistaotlus Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneeringu koostamiseks. Ja kui selle planeeringu oleme käima saanud, siis järgmisel aastal plaanime ka Uulu-Ikla lõigu planeeringuga alustada," rääkis transpordiameti taristu arendamise osakonna juhataja Andres Urm.
Ta lisas, et ilma planeeringuta olemasolevaid maanteid lihtsalt laiemaks ehitada ei saa. "Meil ei ole võimalik kõikides kohtades jääda olemasolevale trassile just asustuse paiknemist arvestades," sõnas Urm.
Pealegi võib mõne suurema käänaku sirgemaksehitamine aidata sõitjad kiiremini sihtkohta.
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv selgitas, et eriplaneeringut koostades joonistatakse kaardile mitu trassialternatiivi.
"Vaadates otsa sellele, kus on looduskaitsealad, kus on geoloogiliselt lihtsamini, kus keerulisemalt ehitatavad alad, kus on muinsuskaitselised väärtused, kus on asulad või ka üksikud elamud, kus on metsaalad ja loomade liikumisteed," loetles Oidjärv ning lisas, et neid kriteeriume, mille järgi trassialternatiive valida, on veel hulga rohkem.
Sisuliselt joonistatakse iga trassialternatiiv eskiisina üles. See tähendab, et paika pannakse nii võimalikud ristmikud kui loomade ülekäigukohad. Ja sellega koos käivad põhjalikud uuringud, rääkis Andres Urm.
"Seal tuleb läbi uurida nii mõju looduskeskkonnale kui inimesele. Samamoodi tuleb arvestada ka seda, kui palju me võidaksime sõiduaja kuludelt," märkis Urm. "Need asjad tuleb kõikide trassialternatiivide osas läbi kaaluda ja siis leitakse optimaalne lahendus, kus see trass paiknema hakkab."
Lisaks sellele toimuvad planeeringu erinevates etappides ka avalikud arutelud. Andres Urm ütles, et riigi eriplaneering võtab umbes viis aastat. Siiski märkisid nii Urm kui Oidjärv, et planeeringutega seotud töömahtu saab ainult osaliselt hinnata. Kunagi ei tea, missuguseid lisaülesandeid võivad tuua eesseisvad uuringud.
Aga kui kõik sujub ja planeeringud ei takerdu näiteks kohtuvaidlustesse, võiks uus Haljala-Kukruse lõik kaardile jõuda 2026. ja Uulu-Ikla lõik 2027. aastal.
"See ei tähenda veel seda, et me kohe ehitama saaksime hakata. Pärast seda tuleb veel omandada vajalik transpordimaa selleks ja koostada ka ehituse aluseks olev põhiprojekt. See võtab veel omajagu aega," lisas Urm.
Tallinna-Narva maantee 67 kilomeetri pikkuse Haljala-Kukruse lõiguni jõuab ehitusjärg tõenäoliselt varem.
50-kilomeetrise Uulu-Ikla lõiguga läheb tõenäoliselt kauem aega. Andres Urm tõdes, et kohati liigub seal pisut üle 3000 sõiduki ööpäevas.
"Aga meil on ka kohustus Euroopa Liidu ees, et ehitada see TEN-T võrgustikule vastavaks," märkis ta ning kinnitas, et ka Uulu-Ikla lõiku planeerides arvestatakse neljarajalise maanteega. Kui hiljem otsustatakse, et liiklussagedus nõnda laia teed ei nõua, võib selle koridori sisse ka 2+1 maantee ehitada.
"Aga sealjuures tuleb siis ikkagi arvestada, et me kohaliku liikluse eraldame ära võimalikult suures ulatuses, kavandame eritasandilised ristmikud, loomade ülekäigukohad, selle, kuidas hakkab ühistransport ja kergliiklus toimima," selgitas Urm. "Ehk vahe saab olema ainult selles, kas ta on 2+1 või 2+2."
Aastate pärast, kui valitsus eriplaneeringud kinnitab, võib öelda, et kaks põhimaanteed, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu-Ikla on lõplikult kaardile joonistatud. Andres Urm ütles, et sellega töö ei lõppe. Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee on tarviliku planeeringuga kaetud ainult kuni Tartuni.
"Kindlasti tuleb hakata tegelema ka Tartust edasi kuni Luhamaani, aga see on juba järgmine teema," sõnas Urm.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi