"Jätkame oma ettepanekute selgitamist ning veename Soomet - tegutsedes COVID-19 leviku tõkestamisel ja olles valmis võtma piiriülese liikumise puhul täiendavaid tervisekaitsemeetmeid - leevendama töörändele seotud piiranguid enne maikuu lõppu," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kristina Ots esmaspäeval ERR-ile.

Soome valitsus otsustas eelmisel nädalal pikendada juba alates jaanuari lõpust kehtivaid riiki sisenemise rangeid piiranguid kuni 25. maini, mis tähendab, et pendelränne Eesti ja Soome vahel jääb keelatuks vähemalt neljaks kuuks.

"Meie jaoks on tegemist üldse ühe kõige olulisema küsimusega – Eesti ja Soome kolleegid kohtuvad regulaarselt nii valitsusliikmete tasandil kui ka välisministeeriumide juhtimisel sotsiaal-ja siseministeeriumide, tervishoiuametite ja teiste asjaomaste ametkondadega, regulaarselt kohtub ka kahepoolne COVID-19 töögrupp," ütles Ots. "Tööränne on olnud kahepoolses töögrupis taas keskne teema alates jaanuari lõpust," lisas ta.

Välisministeeriumi esindaja sõnul on Eesti korduvalt esitanud Soomele ettepanekuid, et leida lahendusi, mis võimaldaksid töörändel võimalikult tavapärasel kujul jätkuda ja samas ei seaks ohtu kummagi riigi tervishoiusüsteemi.

"Eesti esitatud ettepanekud lähtuvad rahvatervise kaitse ja viiruse leviku tõkestamise vajadusest ning need puudutavad eelkõige Eesti enda võetavaid samme täiendavate tervisekaitsemeetmete rakendamiseks, et anda Soomele vajalik kindlus meie tegevusest - näiteks testimisest või teatud piirangutest ajutiselt Eestisse naasmise järel. Sarnaste meetmete alla kuulub ka näiteks juba rakendatav laevafirmade nõue, et kõigil reisijatel oleks laevale minnes ette näidata kehtiv ja värske negatiivse testi sertifikaat," selgitas Ots.

Küsimusele, kas Eesti on püüdnud Soome seatud liikumispiirangute probleemi lahendada Euroopa Komisjoni kaudu, kuna see läheb vastuollu Euroopa Liidu reeglitega, vastas välisministeeriumi esindaja, et vastavalt EL-i reeglitele on riikidel õigus rahvatervise kaitse eesmärgil piiarata isikute vaba liikumist.

"Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt võivad isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise piirangud olla vajalikud ja õigustatud avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise seisukohalt. Riikliku tervishoiupoliitika määratlevad ja tervishoiuteenuseid ja arstiabi korraldavad liikmesriigid. Seega võivad liikmesriigid rahvatervise kaitse eesmärgil piiarata isikute vaba liikumist liidus," ütles Ots.

Samas saatis Euroopa Komisjon kuuele liikmesriigile, sealhulgas Soomele, juba veebruari lõpus kirja, milles teatas, et nende kehtestatud reisipiirangud ei ole kooskõlas kokku lepitud reeglitega, mille riikide valitsused alles äsja veebruaris vastu olid võtnud. Seni ei ole teada, et Komisjon, mille kohustus on jälgida kokkulepitud reeglitest kinnipidamist, nende riikide suhtes rikkumismenetluse oleks algatanud.

Neljapäeval võttis riigikogu vastu pöördumise, milles 83 saadikut kutsusid Soome parlamenti üles aitama kaasa kahe riigi vahelise töörände taastumisele.