Sutter: Eesti Energia meretuulepark võib valmida Baltikumis esimesena

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võiks Eesti Energia meretuulepark Baltikumis planeeritavatest kõige varem valmis saada. Ühtegi tehnoloogiat tema sõnul rohelisele energiale üleminekul välistada ei tasu, kuid Eesti võib olla kõige konkurentsivõimelisem just tuuleenergia valdkonnas.

Sutteri sõnul on Eesti Energia arendanud meretuulepargi projekti viimased 10 aastat ja ligikaudu 10 aastat on veel ees. 

"Oleme kuskil poolepeal. Kui vaadata nii, et ta on täna Baltikumis kõige kaugemale arendatud tuuleprojekt, kui me meretuulepargist räägime ja ta võiks ka kõige esimesena valmis saada. Teistpidi siin on veel väga palju tegevusi ees," rääkis ta.  

Meretuulepargi geodeetilised uuringud peaksid praeguse plaani kohaselt valmima 2025. aastaks, mille järel võiks teha rahastamisotsuse ning 2028. aastal saaks tuulepark tööd alustada. 

"Suurte asjade õnnestumise eeldus on see, et tehakse koostööd ja Eestis kõik suured, ilusad ja ägedad asjad on sündinud koostöös. Seda on vaja ja õnne ka," ütles ta. 

Tuulepargid mängivad Sutteri sõnul olulist rolli 2050. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamisel. Küll aga on nende püstitamine mitmest aspektist keeruline. "Tuulepargid on mõjudega nii loodusele, inimestele kui kaitseväeradaritele. Selle kõigega peab arvestama. Siin tuleb leida hästi palju kompromisse ja võib-olla täna on seda valmisolekut ka rohkem, sest kuskilt peab elekter ju tulema."

Meretuuleparke võib olla inimestel lihtsam aktsepteerida, kuna need asuvad silma alt ära. Tänane tehnoloogia võimaldab merele paigaldada ka oluliselt suuremaid turbiine, mis teeb võimalikuks suurema energiamahu tootmise.

Meretuuleparki valmistatakse ette koos Taani firma Örstediga, kellega jaguneks ühisettevõte pooleks. Samuti plaanitakse kaasata Euroopa Liidu kaasrahastust uuringute läbi viimiseks. 

"Kindlasti meil on vaja raha kaasata ja selleks, et raha kaasata peab olema selle projekti tuleviku rahavoo osas mingi kindlus. Seda kindlust tänaselt elektriturult on raske saada, kuna turud on äärmiselt poliitilised, väga erinevate poliitiliste otsustega mõjutatud ja tuulepark peab teenima järgmised 30 aastat," rääkis Sutter. 

Sutteri sõnul on Eesti Energia ja Taani ettevõtte koostöös arendatav projekt esimene, mis võiks Baltikumis enne 2030. aastat valmis saada. Lube piirkonnas tuuleparkide arendamiseks on antud välja kolm. 

Eesti Energia juhi hinnangul on riigi dotatsioonita keeruline sellist tuuleparki püstitada, kuna sellistele projektidele turgu ei ole. "Selge on see, et kui tahame minna suurt hulka raha kaasama, räägime siin poolteist kuni kaks miljardit eurot projekti maksumuses, me peame andma investoritele, laenajatele mingi kindluse ja kuidas seda kindlust anda peame nuputame koos poliitikutega," ütles ta. 

Sutteri sõnul on oluline ka suhtlus kohalike elanikega. "On olnud kohtumisi Kihnu saarel, Tõstamaa inimestega, ka homme toimub Kihnu inimestega virtuaalne kohtumine, ülehomme Tõstamaa inimestega. Oleme taanlastelt õppinud, kuidas suhelda kohalike inimestega." Tema sõnul on mõistmise tagamiseks oluline algusest peale avatud suhtumine. "Need asjad tuleb kohe võtta lauale ja nendest rääkida," lisas ta. 

Sellist olukorda, kus tuulepargi ehitamine kas meeldiks kõigile või oleks vastumeelne kõigile, ei ole. "Me teame, et tahame kõik paremini elada, mis omakorda põhjustab selle, et tahame rohkem tarbida," rääkis Sutter.

Sutter märkis, et põlevkivivaru on Eestis alles ligikaudu miljard tonni. "Üks on selge, põlevkivi ei ole kivisüsi, ei ole ka pruunsüsi, tal on palju selliseid omadusi, mis annavad võimalusi teda erineval moel kasutada. kui räägime põlevkiviõlist, siis see on rohkem keemiline protsess. põlevkivikeemia võiks olla üks suund, kus ka tulevikus sellest põlevkivist eestile väärtust luua."

Maailmas õlitarbimine jätkuvalt kasvab ning sellega on Sutteri sõnul raske konkureerida, mistõttu ei saa ka õlitehase projektist loobuda. "Kui me võtame sektoritest, siis kõige rohkem kasvab ta naftakeemias. Polümeere, kunstkangaid näeme igal pool. Täna head lahendust, kuidas ilma polümeerideta elada veel ei ole," rääkis ta. 

Sutteri sõnul on Eesti põlevkivikaevandamist kolme aasta jooksul vähendanud üle kahe korra ja langustrend jätkub. "Meil on 30 aastat aega, et atra sättida." Uus õlitehas tasub end tema sõnul ära vähem kui 10 aasta jooksul. 

Tulevikus keskkonnasõbralikuma energia tootmiseks ei saa välistada ühtegi võimalust, sealjuures ka tuumajaamasid. "Ma arvan, et see väljakutse on nii suur, et ega me ühtegi tehnoloogiat täna välistada ei tohiks. Me peame vaatama kõiki võimalusi ja meil on see trilemma vaja lahendada, üks on varustuskindlus, teine on keskkonnaaspekt ja kolmas on taskukohasus. Päeva lõpuks, me peame jaksama selle ka kinni maksta," ütles ta. 

Samas on vaieldav, kas tuumaenergiat võiks olla Eestile vaja. "Kas tuumaenergeetika eestisse peaks tulema - see on teine küsimus. Ma arvan lisaks sellele, kas me eestlastena tahame, et Eesti oleks tuumariik, siis kas Eesti oleks konkurentsivõimeline," märkis Sutter, viidates, et Soome on edukas tuumariik. Eesti tuulepargid on tema hinnangul konkurentsivõimelisemad. 

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: