"Tõtt-öelda olen ma suhteliselt üllatunud, et pärast Tšehhi sündmusi, pärast Suurbritannia (Skripalide mürgitamist Salisburys - toim.) sündmusi ja pärast neid (Minski - toim) sündmusi ei ole tegelikult ükski riik veel teinud ettepanekut NATO artikkel 4 konsultatsioonideks," rääkis Koort. "Seda (artikkel 4 protseduuri) on käivitatud suhteliselt harva, aga mulle tundub, et praegu oleks aeg sealmaal," lisas sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Koort.

NATO alusdokumendiks oleva Põhja-Atlandi lepingu 4. artikli kohaselt konsulteerivad lepinguosalised omavahel, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

Vikipeedia andmeil on artikkel 4 ellu kutsutud kolm korda Türgi poolt ning 2014. aasta märtsis kasutasid sama artiklit Läti, Leedu ja Poola vastusena kriisile Krimmis.

Koort selgitas, et Lääne reaktsiooni juhtunule jälgivad väga tähelepanelikult mittedemokraatlikud riigid.

"Kui prognoosida edasisi samme, siis nii Venemaa, Valgevene, Hiina kui väga paljud muud riigid vaatavad väga täpselt, mida teevad nii NATO kui Euroopa Liit. Arvestades, et tegemist oli kahe NATO ja EL-i liikmesriigi vahelise lennuga siis see näitab väga selgelt välistele riikidele, millist reaktsiooni Euroopalt üldse oodata on," tõdes Koort.

Valgevene võimud, mis on mullu 9. augustil peetud presidendivalimiste võltsimise järel jõhkralt maha surunud kõik opositsiooni protestimeeleavaldused, sundisid pühapäeval riigis maanduma Ateenast Vilniusesse suundunud Ryanairi reisilennuki, et selle pealt kätte saada opositsiooniline ajakirjanik Raman Pratasevich, kellele Poola on andnud poliitilise varjupaiga ning keda kodumaal võib oodata surmanuhtlus.