"Kapteni kõige loogilisem otsus pommiähvaduse korral oleks olnud valida Vilniuse lennujaam, mis oli kõige lähem ning millele maandumiseks olid juba kõik ettevalmistused tehtud, navigatsioonikaardid ja lennuplaan olid olemas. Kõige loogilisem käitumine oleks olnud, kui kapten oleks öelnud, et läheb Vilniusesse maanduma ja teavitanud Vilniuse lennujuhtimist pommiohust," rääkis Lennuliiklusteeninduse AS-i lennuliikluse korraldamise valdkonna juht Salumäe Vikerraadio saates "Uudis +".

Seda, et Ateenast Vilniusesse suundunud reisilennuki komandör niimoodi ei käitunud, annab tunnistust, et teda sundisid selleks mingid muud asjaolud, märkis Salumäe, viidates lennukit saatnud Valgevene õhujõudude hävitajale.

"Tavaliselt käib see nii, et kui [maa peal asuvale] lennujuhile saab teatavaks pommiähvardus, siis ta edastab selle informatsiooni õhusõiduki kaptenile. Otsuse, kas ja kuhu õhusõiduk maanduma tuleb, teeb õhusõiduki kapten. Ja kui tal on vaja abi või toetust, siis ta võib seda küsida. Aga see, et seal olid kohe õhus või valmisolekus hävitajad, et seda õhusõidukit maanduma sundida - see viitab pigem ettekavatsetusele. Tavaliselt pommiähvarduste puhul ju seda teada ei ole," rääkis ekspert.

Ja kui kapten olekski teinud otsuse maanduda sobival lennuväljal, milleks oleks osutunud Minsk, siis ta oleks võinud ju sellise otsuse teha ja siis ei oleks hävitajaid vaja olnud, lisas Salumäe.

"Igatepidi on väga palju küsimusi seoses selle juhtumiga," tõdes ta.

Salumäe sõnul võib riik, mille õhuruumis reisilennuk lendab, erijuhul tõesti selle maanduma sundida, kuid seda väga erakorralises olukorras. "Seda võetakse ette ainult väga-väga eriliste põhjuste korral. Need on enamasti seotud sellega, et tsiviilõhusõiduki kohta pole teada, mis see on või on põhjendatud kahtlus, et seda võidakse kasutada mittesihipäraselt ehk relvana kellegi või millegi vastu. Need on põhjused, mille puhul selliseid asju ette võetakse. Aga need on ülimalt erakordsed juhtumid," rõhutas ekspert.

Valgevenes pühapäeval juhtunu kohta teada oleva info kohaselt Ryanairi lennuki puhul selliseid põhjendusi ei ole toodud, lisas Salumäe.

Lennud oleks võimalik Valgevenest mööda suunata

Küsimusele reisilendude Valgevene õhuruumist möödasuunamise kohta vastas Salumäe, et see toob kaasa bürokraatiat ning suurendab lennufirmade kulusid, kuid on tehniliselt teostatav.

"See tooks kaasa selle, et lennundusfirmad peaksid oma marsruudid ümber arvutama ja uued lennuplaanid esitama. Kuna Valgevene kõrval on Venemaa, mille lennuload käivad kindlalt fikseeritud punktide kaudu, mille kaudu võib Venemaa õhuruumi siseneda, siis see tooks lennufirmadele kindlasti kaasa palju segadust ja bürokraatiat. Aga see on kõik teostatav," rääkis Salumäe.

Ta tõi näiteks Malaisia reisilennuki allatulistamise Ida-Ukrainas 2014. aasta juulis, misjärel suleti piirkonna õhuruum reisilennukitele.

Eestile võib lendude ümbersuunamine tähendada rohkemaid ülelende, kui Valgevenet vältivad lennukid valiksid läänepoolse marsruudi. Ida poolt Valgevenet sõites võiks aga Eestist ülelendude arv isegi väheneda, rääkis Salumäe.

Lennupiletitele ei pruugi teekonnamuudatused mõjuda, lisas ta. "Kas see piletihinda mõjutab, ei ole teada, sest praegu on lennundusturg nii segane, et alati ei kajasta piletihind praegu lennuettevõtte kulusid. Aga lennuettevõttele tähendab see kindlasti suuremaid kulusid, pikemaid marsruute, suuremat kütusekulu ja keskkonnajälge," ütles ta.

Valgevene võimud, mis on mullu 9. augustil peetud presidendivalimiste võltsimise järel jõhkralt maha surunud kõik opositsioni protestimeeleavaldused, sundisid pommiähvardusele viidates pühapäeval riigis maanduma Ateenast Vilniusesse suundunud Ryanairi reisilennuki, et selle pealt kätte saada opositsioonilise ajakirjaniku Raman Pratasevichi, kellele Poola on andnud poliitilise varjupaiga ning keda kodumaal võib oodata surmanuhtlus.