"Eeldame, et Biden kirjeldab armeenlaste küüditamist, näljutamist ja veresauna genotsiidina," ütlesid ametnikud.

Ametnikud lisasid, et ühtegi lõplikku otsust pole veel tehtud ja Biden võib kirjeldada lihtsalt tapmisi, aga mitte mainida genotsiidi. Samamoodi on tegutsenud ka eelmised USA presidendid.

Enamik lääneriikide ajaloolasi leiab, et Osmanite impeeriumi vägivald armeenlaste vastu oli genotsiid. 

Biden lubas juba presidendikampaanias, et nimetab armeenlaste vastast vägivalda genotsiidiks.

Türgi eitab, et armeenlaste vastu toimus genotsiid. Ankara leiab, et tegemist oli valitsuse vastase ülestõusu mahasurumisega. 

"Bideni avaldus genotsiidi kohta kahjustaks ainult kahe riigi sidemeid," ütles teisipäeval Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu.

Viimastel aastatel on USA ja Türgi vahelised suhted halvenenud. Ankara ostis Venemaa õhutõrjesüsteemi S-400. Samuti on USA kritiseerinud Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogan tegevust inimõiguste rikkumistes. Donald Trumpi administratsioon kehtestas ka Türgi vastased sanktsioonid. 

"Kui Biden kasutab ametlikult terminit genotsiid, võib Türgi luua mitteametlikke tõkkeid USA-st pärit impordile. Paljud Türgi kodanikud jagavad valitsuse vaadet ajaloole," ütles Istanbuli mõttekoja Edami esimees Sinan Ulgen.

"Türgi elanikkond peab seda ajalooperioodi selliseks, kus tragöödiad tabasid lisaks armeenlastele ka türklasi," lisas Ulgen.

"Osmanite impeerium saatis Esimese maailmasõja ajal riigist välja umbes kaks miljonit armeenlast. Hinnanguliselt suri selle käigus umbes 1,5 miljonit armeenlast," teatas The Wall Street Journal.

Ameerika Armeenia Assamblee tegevdirektori Bryan Ardouny sõnul USA usaldusväärsus inimõiguste küsimustes kasvab, kui Biden nimetab armeenlaste vastast veresauna genotsiidiks.

"Washingtoni genotsiidikuulutus ei aita kaasa Armeenia ja Türgi vaheliste suhete normaliseerumisele. Sellest pole piirkonnas mingit abi," ütles Aserbaidžaani suursaadik USA-s Elin Suleymanov.