Elektri hind hakkab tulevikus aina enam kõikuma

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mäo päikesejaam Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Elektri börsihind hakkab taastuvenergiale üle minnes ja saastavatest söe- ning põlevkivijaamadest loobudes aina enam kõikuma. Eestis tuumajaama plaaniva ettevõtte Fermi Energia tegevjuht Kalev Kallemetsa sõnul tähendab see kindlalt jätkuvat hinnatõusu, Elering sellega ei nõustu.

Viimasel nädalal on pea iga päev küündinud elektri hind elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas vähemalt tunniks 100 euroni megavatt-tunnist. Kaks nädalat tagasi kerkis megavatt-tunni hind koguni 255 euroni. Odavamatel aegadel jääb megavatt-tunni hind aga 30-40 euro vahele.

Kuid hinnad ei tõuse vaid kõrgustesse, möödunud juulis läks elektri börsihind Eestis esmakordselt ka negatiivseks, seda peamiselt Põhjamaade hüdroenergia ja suure tuuleenergia tootmise tõttu. 

Praegusel tuulevaiksel soojal ajal impordib Eesti tarbitavast elektrist sisuliselt poole, rääkis Kallemets. "Me impordime Soomest umbes 1000 megavatti praegu, aga sellest umbes pool läheb Lätti edasi."

Nord Pooli elektribörsi Baltikumi piirkonnajuhi Ingrid Aruse sõnul on viimastel nädalate kõrgete hindade taga tuuleenergia pakkumise vähenemine, mis on asendunud kallimatel kütustel põhineva tootmisega. "Seda mitte vaid Eesti ega Baltikumi piirkonnas, vaid kogu Põhjamaade-Baltikumi-Kesk-Euroopa piirkondades," rääkis Arus.

Kallinenud on nii kütused kui keskkonnatasud, süsinikuheite hind on viimase aastaga praktiliselt kahekordistunud. "See omakorda mõjutab ka elektrienergia pakkumise hindasid erinevates piirkondades," sõnas Arus.

Stabiilse tootmisega jaamad lähevad sulgemisele

Kallemetsa sõnul on aga probleemiks see, et Euroopa avatud energiaturul seni stabiilselt tegutsenud suured riigid on sulgemas oma jaamasid, mis toob turule ebastabiilsuse.

Saksamaa plaanib käesoleva aastaga sulgeda kolm tuumajaama ja viimased kolm sulgeb riik järgmisel aastal. Ka Belgia sulgeb ülejärgmisel aastal ühe reaktori.

"Arvestades, et CO2 hinnad on tõusnud, ja prognoositust kiiremini suletakse ka kivisöe elektrijaamu, siis tekivad tõsised küsimused, kas varustuskindlus Euroopas on tagatud," rääkis ta.

"Tundidel ja päevadel, kui tuul ei puhu, nagu viimane nädal, on neid võimsusi ilmselt vaja," sõnas Kallemets.

"Vaadates, et CO2 hinnad tõusevad möödapääsmatult – ja nad peavad tõusma süsinikuneutraalsuse säilitamiseks – siis kindlasti elektrihinnad aasta keskmisena tõusevad. Kõik väidavad, et toimub ainult volatiilsuse suurenemine, see toimub ka, aga hindade kasv on lõppkokkuvõttes kindlasti vältimatu," rääkis ta.

Eesti impordib praegusel hetkel ligi pool oma elektrivajadusest Soomest, kes sõltub samas Rootsi tarnetest. "Rootsi omakorda tarnib elektrit Leetu, Poolasse, Saksamaale ja Taani. Nüüd, kui nõudlus Taanis ja Saksamaal suureneb, siis ei jää üle elektrit Leedu jaoks, mis tähendab omakorda kogu Baltikumi," sõnas Kallemets.

"Euroopa on ühendatud ja seda nii heas mõttes, kui on palju tuuleenergiat, siis hinnad on väga madalad. Kui aga tuult põhimõtteliselt ei ole, on hinnad väga kallid," rääkis Kallemets, kelle hinnangul on vaja kaaluda väikeste moodulreaktorite rajamist Eestis. "Kahtlemata tuulikuid tuleb rajada, kuid nad ei taga varustuskindlust," lisas ta.

Nord Pooli piirkonnajuhi Ingrid Aruse sõnul on Eesti ja kogu Baltikum äärmiselt sõltuv ülekandevõimsuste olemasolust turgude vahel.

"Juunis on jätkuvalt piiratud ülekandevõimsused Rootsi ja Leedu vahel, viimastel nädalatel ka Eesti ja Läti vahel ning Läti ja Venemaa vahel. Import Venemaalt on viimase nädalaga vähenenud enam kui kaks korda. Juuni esimese pooles oli viis päeva vähenenud ka import Soomest Estlink 1 hoolduse tõttu," sõnas Arus.

Hinnatrende Nord Pool ei ennusta, kuid Aruse sõnul sõltub edasine palju kokkulangevusest, vabade võimsuste sulgemise puhul oleneb, millised pakkumised on turule lisandumas.

Elering: süsteemihaldurid on vanade jaamade sulgemisega arvestanud

Eleringi kommunikatsioonijuhi Ain Kösteri sõnul varustuskindlusega probleeme ei ole ja juhitavad võimsused ületavad ka 10 aasta pärast jätkuvalt tiputarbimist.

Saksa ja Rootsi tuumajaamade sulgemisega on süsteemihaldurid juba aastaid arvestanud. "Eestis hoiame igal juhul vähemalt 1000 megavatti juhitavaid võimsusi töös, rakendades vajadusel strateegilise reservi," ütles Köster.

Vanade jaamade sulgemine ja CO2 kvoodi hinnatõus mõjutavad turgu, kuid ongi Kösteri sõnul selleks loodud, et suunata energiasektorit puhtamate allikate poole ja vanad saastavad jaamad sulgemisele.

"Kindlasti hakkame nägema elektriturul edaspidi suuremat volatiilsust ehk hinnakõikumisi. Kohatised kõrgemad hinnad annavad samas võimaluse selliste elektrijaamade ehitamiseks, mis püsivalt madalate hindade olukorras ära ei tasuks," märkis Köster.

Eleringi hinnangul tagab avatud turg varustuskindluse ja mõistlike energiahindade tagamisel parima tulemuse. Samas ootab süsteemihaldur elektrisüsteemi paindlikumaks arendamist, et hajali paiknevatest tootmisüksustest suunata kiirelt vajalikku võimsust sinna, kus tarbimine suureneb.

"Elektrisüsteem peab olema senisest palju paindlikum, suutma reageerida kiirelt muutustele, näiteks sellele, kui antud piirkonnas parajasti tuult ei puhu ja/või päike ei paista. Mängu tuleb salvestamine ja tarbimise juhtimine. Vajame enam ühendusi riikide vahele. Seepärast tegelebki Elering Läänemere merevõrgu initsiatiiviga, mille üheks osaks on arendatav Eesti-Läti mereühendus," ütles Köster.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: