Lutsar: Inglismaa langenud näite on vara piirangute kaotamisega seostada

{{1627300080000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX/REUTERS/Natalie Thomas

Nädal tagasi kaotati Inglismaal pea kõik koroonapiirangud, misjärel asusid Suurbritannia nakatumisnumbrid langema. Eesti teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütleb, et seoste tõmbamine nende kahe sündmuse vahele on veel ennatlik.

Inglismaa kaotas koroonapiirangud 19. juulist, sestpeale on uute nakatumiste arv Suurbritannias viis päeva järjest langenud. Ühendkuningriigi tervishoiueksperdid seostavad nakatunute arvu vähenemist eeskätt kõrge vaktsineerituse tasemega.

Ka Eesti teadusnõukoja juht Irja Lutsar leiab, et põhjuslikku seost koroonapiirangute kaotamise ja nakatumisnäitude langemise vahelt on veel vara otsida, sest ajaline välp on selleks olnud liiga lühike.

"Nende piirangute kaotamise mõju on praegu veel liiga vara hinnata. Eelmisest esmaspeävast võeti piirangud maha. See on ju pidude ja seltskondade haigus, ilmselt toimus rohkem pidusid ka sel nädalavahetusel. Eks me nende piirangute mahavõtmise mõju saame veel hindama hakata," ütles Lutsar ERR-ile. "See on kindl positiivne, et nakatumiste arv kahaneb, aga see pole mitte kuidagi nende piirangute kehtimise ega mahavõtmisega seotud." 

Lutsar ütles, et tema näeb eeskätt seost kõrge vaktsineeritusega - suur hulk riigi elanikkonnast, eeskätt eakamad on vaktsineeritud. Ehkki vaktsiinide mõju delta tüvele on nõrgem kui alfa tüvele, mistõttu on haiglasse sattunud ka vaktsineerituid, saab hinnangut haiglaravi vajadusele ja suremusele anda mõne nädala pärast - esialgu need ilmselt veel mõnda aega kasvavad, hindab Lutsar.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin-Gertrud Kärblane ütles samuti, et järelduste tegemiseks Suurbritannia kohta on vaja pikemat perioodi. Ta lisas, et kui Eestis millestki eeskuju võtta, siis sealsest vaktsineerimise korraldamisest.

"Me näeme, et seal üheks põhjuseks võis olla ka see, et vaktsineerituse tase on niivõrd kõrge. Me ka Eestis ju soodustame vaktsineerimist, meil hetkel käivad ka vaktsineerimisbussid, et muuta inimestele see võimalikult lihtsaks protsessiks, et vaktsiin tuleks inimesele võimalikult lähedale," rääkis Kärblane

Järelduste tegemiseks peab Lutsari sõnul mööduma piirangute kaotamisest vähemalt kolm nädalat.

"Tänaseks on möödas nädal aega. Need asjad pole omavahel seotud, et esmaspäeval läksid piirangud maha ja teisipäevast hakkas nakatumine langema. See seos pole loogiline. Kolme nädala pealt vaatame, mis suremuse ja haigla näitajad teevad," ütles Lutsar.

Ta kinnitas, et Eesti jälgib Inglismaa käekäiku piirangute kaotamise järel pingsalt.

"Tundub, et see ongi lainetena kulgev haigus. Paljudes kohtades on praegu tõus: kasvus on USA, Iisrael, Euroopas Hispaania ja Portugal, ka Iirimaa. Samas Iirimaa pole veel piiranguid lõdvendama hakata jõudnudki. Ilmselt sel haigusel on oma kulg, see ei pruugi alati piirangutega paralleelselt käia, aga see ei tähenda, et ranged piirangud haigust kontrolli all ei hoida. Me hoolega vaatame ja oluline on, et me teiste pealt õpiksime, mis toimib, mis mitte," ütles Lutsar.

Samas tõdes ta, et Eesti ei ole veel uue viirusega elama õppinud, mistap päris piirangutevaba elu me esialgu veel elada ei saa, kuna Eestis on vaktsineeritus endiselt madal, ka eakate seas. Sellega ei saa kindlasti rahul olla, leiab Lutsar.

Ta toob näiteks, et kui paljudes Euroopa riikides on eakate vaktsineerimine üle 80-90 protsendi, Rootsis suisa 98 protsenti, siis Eestis on see paljudes maakondades jätkuvalt vaid pisut üle poole ning üksnes Hiiumaa on saavutanud üle 80 protsendi taseme.

Lutsar ootab, et perearstid naaseksid puhkustelt ja jätkaksid eakamate inimeste vaktsineerimisega, kes ilmselt suurtesse vaktsineerimiskeskustesse ei lähe. Kui Soomes on teiste haiguste vastu vaktsineerimine olnud aastakümneid edukas, siis Eesti fooniks on madal vaktsineeritus näiteks gripi vastu - ka sellega võib olla seletatav, miks siin vaktsineerimine vaevalisemalt läheb.

Esmaspäeval esimest korda pärast suvepuhkust kogunev teadusnõukoda arutabki, millise strateegiaga uue pandeemialaine olukorras edasi minna.

 

Toimetaja: Merilin Pärli, Hannes Sarv, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: