"Alates 2. augustist on ühistranspordis maskikandmise kohustus kõigile sõitjatele, kuna seal pole võimalik teha vahet, kes on vaktsineeritud ja kes mitte," ütles peaminister Kaja Kallas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed.

Lisaks otsustas valitsus tuua oluliselt madalamale meelelahutusüritustel osalejate piirmäärad. Alates 9. augustist lubatakse sisetingimustes koguneda kuni 50 ja välistingimustes kuni 100 inimesel.

Uued piirarvud kehtivad avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas konverentsidel, teatrietendustel, kontsertidel, kinoseanssidel, meelelahutusteenuse osutamisel, jumalateenistustel, muuseumides ja näitustel. Samuti puudutavad need sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täienduskoolitust ja -õpet, spordivõistluste ning spordi- ja liikumisürituste korraldamist, seisab valitsuse kommunikatsioonibüroo teates. Koole puudutavaid nõudeid arutab valitsus uuesti enne uue õppeaasta algust.

Uued piirarvud kehtivad ka avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates. Samuti tuleb nii sise- kui ka välitingimustes kehtestatavaid piirarve edaspidi järgida toitlustusasutustes. Samas ei puuduta piirarvud kaubandusettevõtteid ja teiste teenuste osutamist, kus jäävad kehtima inimeste hajutamise ja desinfitseerimise nõuded.

Piirarvudest rohkem osalejaid võib üritustel ja tegevustes olla edaspidi vaid siis, kui on tagatud külastajate nakkusohutus ja selle kontroll. See tähendab, et üritustel ja tegevustes saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. Sisetingimustes võib sel juhul olla kuni 6000 ja välitingimustes kuni 12 000 külastajat.

Kontrollida tuleb kõigi inimeste COVID-19 tõendeid, nende ehtsust ja kehtivust ning kahtluse korral tuvastada ka tõendi esitaja isikusamasus.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt selgitas neljapäevasel pressikonverentsil, et koroonatõendite kontrollimine siseriiklikult peaks toimima väärtuspõhiselt, eeldades, et keegi ei peta.

Alla 18-aastastelt vaktsineerimistõendit ei nõuta, kuna neil ei ole olnud piisavalt aega vaktsineerida, lisas peaminister. Edaspidi plaanitakse laiendada nakkusohutuse tõendamise nõue kõigile vähemalt 12-aastastele, kuid selle detailide üle soovib valitsus arutelu jätkata, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Muudatused tuginevad terviseameti hinnangule ja nende eesmärk pidurdada COVID-19 haigusjuhtude arvu tõusu ning sellega kaasnevat koormust haiglatele.

Tegu on valitsuse kabinetinõupidamisel langetatud põhimõttelise otsusega. Valitsus peab vastava korralduse heaks kiitma oma istungil.

Kallas ütles, et neljapäeval jõudis Eesti nakatumiselt kollaselt tasemelt oranžile, kuid neid piirmäärasid tasuks üle vaadata, kuna praeguseks on Eestis palju inimesi vaktsineeritud ning seetõttu ka oht tervisesüsteemile on teistsugune kui kevadel.

Haridusasutuste ja hariduskorralduse juurde tuleb valitsus hiljem eraldi tagasi, ütles Kallas.

Kallas: soovime ühiskonda võimalikult avatuna hoida

"Mis puudutab piiranguid, siis on meie soov on hoida ühiskond võimalikult avatud. Me peame nakatumisnumbrite juures seda silmas pidama, kui paljud inimesed satuvad haiglasse," rääkis Kallas.

Ta viitas sellele, et Eestil on võimalus jälgida seda, mis toimub riikides, kus tõus on tulnud varem, näiteks Suurbritannias või Hollandis.

"Võrreldes nakatumise ja haiglasse sattumise numbreid, siis need andmed näitavad, et vaktsineerituse tõus toob kaasa selle, et inimesed haiglasse ei satu või kui satuvad, siis ei põe seda haigust nii raskelt," rõhutas peaminister.

Kallas juhtis tähelepanu ka sellele, et tuleb vahet teha nakatunutel – need kes saavad positiivse proovi – ja haigestunutel – need, kellel ka tegelikult sümptomid on. Kolmas kategooria on haiglasse sattunud inimesed ja seal juhitaval hingamisel olevad inimesed. "Kriis on meile näidanud, et see on väga dünaamiline ja me peame kõiki neid aspekte arvesse võtma," märkis ta. "Tasub vaadata ka näiteks Norrat, mis lükkas piirangute leevendamise edasi, kuna nakatumine hakkas hoolimata piirangutest uuesti tõusma. Sama oli ka teistes riikides."

Peaminister ütles, et tema hinnangul on inimesed piirangutest väsinud. "Me peame looma selle võimaluse, et vaktsineeritutele on ühiskond avatud, sest kogu kriisi raske koht on see, et enamus on pidanud ennast piirama vähemuse kaitseks. Nüüd on kõigil võimalus ennast vaktsineerida, see tähendab, et ka vähemus saab ennast kaitsta selle haiguse vastu. Sellisel juhul on väga palju raskem veenda inimesi piirangutega kaasa minema, sest seda on juba tehtud ja ka vähemusel on võimalus ennast kaitsta olemas."

"Jälgime olukorra arengut väga pingsalt, aga meil on soov hoida ühiskonda lahti nendele, kes suudavad tõestada oma tervise ohutust," rääkis Kallas.

Tervise- ja tööminister Kiik ütles vaktsineeritute koroonaga haiglasse sattumist kommenteerides, et kui vaktsiin ei toimiks, siis peaks meil juba üle poole nakatunutest olema vaktsineeritud. "Aga näeme ju et neid on ikka väga väike osa. Nakusriskis ja veel enam haiglariskis on vaktsineerimata inimesed," rõhutas Kiik.

Teda täiendas Kallas, kelle sõnul ei ole veel teada, kas täisvaktsineeritu haiglasse sattumine oli tingitud COVID-19-st või tuli ta haiglasse muu tervisehädaga ning oli lihtsalt samal ajal nakkusekandja.