Ligi: politsei ei saa korraga palgatõusu ja koosseisu suurendamist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jürgen Ligi. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Politseis ei saa korraga teha palgatõusu ja koosseisu suurendamist, ütles valitsuse juhtpartei Reformierakonna parlamendifraktsiooni ja rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi ETV hommikusaates "Terevisioon".

Miks tuleb kevadel valitsuse kavandatud ja siiani päevakorras olevast 60 miljoni suurusest eelarvekulude kärpest teha 12 miljonit sisejulgeoleku arvelt? Ligi vastas, et politseis korraga palgatõusu teha ja koosseisu suurendada ei saa.

"See on ka häbematu teiste valdkondade suhtes, kui me tõstame välja üks-kaks valdkonda. Näiteks sotsiaalvaldkonnas on palju madalamad palgad. Sisejulgeolek ei ole meil kõige vaesem valdkond, nende varustatus on hea," rääkis Ligi.

Ligi lisas, et riik saab kulutada ikkagi nii palju, kui majandus võimaldab. Ta rõhutas ka, et riik peab tagasi hoidma, kui majandus kipub üle kuumenema nagu praegu.

Kui kevadel plaaniti järgmist riigieelarvet, siis nimetas valitsus selle suuruseks 13 miljardit ja rääkis 3,8 protsendi suurusest puudujäägist. Nüüd, kus majanduskasv on olnud kiire ja eelarvelaekumised samuti kiiresti kasvanud, prognoosib rahandusministeerium puudujäägiks 1,9 protsenti. Samas ei ole valitsus taganenud kevadel välja öeldud plaanist, et eelarves tuleb ministeeriumidel teha 60 miljoni ulatuses tegevuskuludes kärpeid.

"Headel aegadel tekitatud suur eelarve puudujääk vajab nüüd korrigeerimist. Valitsuse ülesannet on keeruline kärpimiseks nimetada, sest kulud ju kasvavad. Aga puudujääki tuleb vähendada ja teeme seda kiiremini, kui eelmine valitsus lubas. Ambitsioon oli neil liiga madal ja meil suurem. Jutt on seega puudujäägi kärpimisest, mitte kulude kärpimisest," ütles Ligi.

Ligi lisas, et iga valitsus teeb oma valikud ise, kuidas puudujääki vähendada. "Valiti suhteliselt mehaaniline tee ja suurt sammu ei astutud. See on ära otsustatud, et igaüks võtab oma ministeeriumist tegevuskulusid vähemaks, aga eks see ole eri valdkondades eri tundlikkusega."

Lisaeelarvet valitsus sel aastal kindlasti ei tee, ehkki tehniliselt eelarvet kindlasti korrigeeritakse.

"Kuidas RES leiab kajastamist uues eelarves, see tuleb valitsuses veel läbi vaielda. Ülesanne on puudujääki vähendada. Kuidas täpselt, seda teevad eri valitsused erinevalt. Minu käest seda ei küsitud, ma oleks nõu andnud küll," ütles Ligi.

Siseminister: noored ei soovi praeguse palgatasemega ohtlikule tööle tulla

Siseminister Kristian Jaani (Keskerakond) väljendas Ligi sisukohtade suhtes avalikult imestust: "Kuulasin hommikul imestusega rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi intervjuud saates "Terevisioon". Nimelt jäi õhku väide, justkui PPA ja siseturvalisus laiemalt on koosseisult viimastel aastatel soovinud suureneda ning palkadel pole väga vigagi."

"Siseturvalisuse valdkonna töötajate arv on viimase 13 aastaga vähenenud 20 protsendi võrra, mida on neli korda enam kui keskvalitsusel tervikuna! Suurenemist ei loe kuskilt välja," ütles Jaani. "Politsei- ja piirivalveameti töötajate arv on vähenenud neljandiku võrra, lihtsustatult – iga neljas inimene on lahkunud!"

"Päästja brutopalk on 1068 eurot. Me räägime siin alla 950 eurosest netopalgast. Kusjuures, vahe Eesti keskmisega on hoopis suurenenud, rääkimata eesmärgist sellele järele võtta," lisas Jaani.

Siseturvalisuse haldusala vaatab ministri sõnul iga aasta detailselt, kuidas võimalikult efektiivselt toimida ning enda ressursside arvelt palkasid tõsta. "See pole midagi uut. Töötame praegugi selle nimel. Kõik nurgad on korduvalt üle lihvitud. Ent praegu seisame väljakutse ees, kus mingil hetkel noored lihtsalt ei soovi praeguse palgatasemega eluohtlikule ja pingelisele ametile asuda – samas ühiskonna ootus turvalisuse tagamisele on jätkuvalt kõrge."

Allikas: ETV

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: