Kallas: siseturvalisuse arvelt koondamisi ei tule

Foto: Siim Lõvi /ERR

Siseturvalisuse arvelt tuleva aasta riigieelarve koondamisi ette ei näe, lubas peaminister Kaja Kallas (RE) kolmapäeval ette salvestatud Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Kallas ütles, et kuigi rahandusministeeriumi sügisprognoos avaldatakse neljapäeval ja enne seda ta ei kommenteeri, siiski siseturvalisuse arvelt koondamisi ei tule.

"Seda ma saan küll kinnitada, et siseturvalisus on üks prioriteete ja see kuidagi halvemaks ei lähe. Minule on küll kinnitatud, et ühtegi komandot ei minda sulgema, ühtegi praegu tööl olevat politseinikku ei minda koondama," ütles Kallas.

President Kersti Kaljulaid ütles augustikuus ajakirjale Diplomaatia, et Balti riikide keskmaa-õhutõrje loomist võiks rahastada Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

Kallase sõnul tuleks seda teemat arutada koos naaberriikidega ja mõelda, kuidas saaks ühiselt neid õhutõrjesüsteeme hankida. Samuti loodab Kallas, et Eesti saab võimelünkade täitmiseks abi USA-lt üle 100 miljoni.

"Mulle tundub, et kõik, mis puudutab konkreetseid võimeid, siis see on nii spetsiifiline, et selle osas peab andma oma sisendi ikkagi kaitseväe juhataja. Ja teiseks rääkivad omavahel neid asju omavahel läbi kaitseministrid, kui me räägime Balti riikide tasandist. Ja kui on otsustamise koht, siis tulevad need valitsusse," sõnas Kallas.

"Kindlasti ei saa olla mitu seisukohta. Kui see on olnud presidendi idee, siis president saab ju ka riigikaitsenõukogu kokku kutsuda, et seda teemat arutada," lisas peaminister.

Rääkides rohepöördest, ütles Kallas, et see avab Eestile uusi võimalusi, aga tekitab ka murenoote.

"Seal on ka selliseid murekohti, mis võivad inimesi selle rohepöörde vastu keerata" sõnas Kallas. Ta rääkis, et kui näiteks transpordis soovitakse vähendada heidet, siis paljuski tuleb see heide tavalistest autodest.

Kallas sõnas, et autod Kesk-Euroopas ja autod Eestis on erinevad.

"Eestis on keskmine auto vanus 14 aastat, see on sellepärast, et inimesed ei saa lubada endale uuemat autot, mis on vähem saastav. Ja kui me nüüd paneme koormise sellistele autodele, siis me lööme neid kõige valusamalt, kellel on niikuinii raske," lausus Kallas.

Kallase sõnul tuleb silmas pidada, et üleminekud arvestaksid ka riigi majanduslikku toimetulekut ja eraldi kõiki olulisi aspekte.

Terviseameti külmlao skandaali ja selle eest poliitilisel tasandil vastutuse võtmise kohta ütles Kallas, et see on väga kahetsusväärne juhtum, mille põhilised vead on tehtud 2017. aastal, kui Tanel Kiik ei olnud veel minister. "Mõnes mõttes tundub mulle ebaõiglane, et inimene peab vastutama asjade eest, mis on toimunud väga palju varem," sõnas Kallas.

Vaktsineerimise politiseerimist Kallas heaks ei kiida. Küll aga tuleb tema sõnul tegeleda sellega, et inimestel on seoses vaktsineerimisega hirmud. "Politiseerimine sellele kindlasti kaasa ei aita," lausus Kallas.

Vastates küsimusele, millise lati ja tähtaja saab Eesti endale piirangutest loobumiseks seada, ütles Kallas, et kõigepealt tuleb saavutada ühiskonnas vajalik vaktsineerituse tase ning praegu eesmärgiks seatud 70 protsendi vaktsineerituse saavutamine tundub ühe keerulisem.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: