"Saatan ei maga kunagi. Mõned neoimperialistlikud tungid pulbitsevad ning Poola nagu ka Balti riigid, eriti Leedu, ei saa jääda passiivseks," ütles Poola peaminister pärast terve reedese päeva kestnud kohtumisi kahe riigi valitsusliikmete vahel. "Peame olema aktiivsed ning tegema koostööd nii hästi kui suudame," vahendas Poola rahvusringhääling Morawiecki sõnu.

Poola valitsusjuht märkis ühisel pressikonverentsil Leedu peaministri Ingrida Šimonytėga, et kahe valitsuse ühisistung toimus samal päeval, kui 82 aastat tagasi tungisid Nõukogude Liidu väed Teise maailmasõja käigus vastavalt kokkuleppele natsi-Saksamaaga Poolasse.

Morawiecki sõnul on rahu "äärmiselt habras õnnistus" ning ta viitas Venemaa ja Valgevene äsja toimunud ühistele sõjaväeõppustele Zapad 2021. Lisaks püüab Valgevene korraldada rändekriisi meie piiridel, märkis ta. Poola valitsusjuht rääkis ka desinformatsiooni, propaganda ja küberrünnakute lainest, mis Venemaalt ja Valgevenest lähtuvad.

"Iga selline vihane urin Kremlist või Minskist peab meid panema oma ridu tihendama ja ma olen kindel, et tänased valitsustevahelised konsultatsioonid tugevdasid meie sidemeid," rääkis Poola peaminister.

Kahe riigi valitsusjuhid allkirjastasid reedel avalduse kahepoolsest koostööst ning Morawiecki rõhutas, et Poola-Leedu ühtsus on hädavajalik ka tervele Euroopa Liidule.

Poola ja Leedu valitsus lubasid kooskõlastada oma positsioone ka energeetika, kliima, kultuuri, teaduse ja hariduse valdkonnas. Morawiecki sõnul aitavad kahe riigi majandusi lähendada ka töös olevad transpordiprojektid Rail Baltic ja Via Baltica ning mõne aasta pärast toimuv Balti riikide elektrivõrgu lahtiühendamine Venemaa elektrivõrgust ning sünkroniseerimine mandri-Euroopa riikidega.

"Kui Poola ja Leedu räägivad ühel häälel, siis kuuldakse meid paremini nii Washingtonis kui Brüsselis," rõhutas Poola peaminister.

Reedesed kohtumise keskendusid suuresti Euroopa teemadele ning piirijulgeolekule, vahendas uudisteagentuur PAP. Peaministrite kõrval pidasid oma kohtumised ka kahe riigi kaitse-, sise- rahandus-, tervishoiu-, haridus-, keskkonna- ja majandusministrid.

Kahe riigi valitsused lubasid tugevdada kahepoolset kaitsekoostööd ning arendada Poola ja Leedu relvajõudude koostegutsemisvõimet, samas rõhutati ka NATO ühisalgatuste tähtsust.

Deklaratsioonis rõhutati ka vajadust vähendada Euroopa Liidu sõltuvust kolmandate riikide tarnitavatest toormaterjalidest, tehnoloogiast, meditsiinivahendtest ja ravimitest, toiduainetest, taristust ja julgeolekust.

"OECD-sse mittekuuluvate riikide valitsuste pakutud subsiidiumid oma riikide ettevõtetele võivad kahjustada Euroopa Liidu siseturul toimivat vaba konkurentsi ja luua ebavõrdseid võimalusi," märgitakse kohtumise lõppdokumendis, milles avaldati samas ka toetust Euroopa Komisjoni algatustele tagamaks aus konkurents EL-i turul.

Poola ja Leedu lubasid ka vahetada infot neid tabanud küberrünnakute ning EL-i taastefondi vahendite kasutamise kohta.

Samas kinnitasid mõlemad riigid oma toetust liikumisele kliimaneutraalsuse suunas, kuid kiirusega "mis võtab arvesse siseriiklikke eripärasid".

Poola ja Leedu kutsuvad EL-i oma rändepoliitikat reformima

Kaks riiki kutsusid kohtumisel Euroopa Liitu oma rändepoliitikat revideerima, vahendas Leedu rahvusringhääling.

"Ainult riikide tasandil rakendatud meetmed ei ole enam piisavad, vaja on uusi, ühiseid lahendusi EL-i tasandil," öeldakse kohtumise lõppdeklaratsioonis.

Mõlemad riigid on pidanud tõrjuma Valgevenest lähtuvat põgenikelainet, mille on Minski režiim korraldanud, saates Euroopa Liidu piirile Lähis-Idast toodud migrante.

"Poola ja Leedu rõhutavad vajadust võtta vastu Europa Liidu seadused ning luua liikmesriikidele õiguslikud eeldused vastata kohaselt kolmandate riikide tahtlikult korraldatavale ebaregulaarsele migratsioonile vastamiseks ning tõhusate, selgelt defineeritud meetmete rakendamiseks, mis lubaks liikmesriikidel tegutseda kiirelt ning kaitsta nii enda kui laiemalt kogu Euroopa Liidu julgeolekut,"  öeldakse avalduses.

Tegemist oli teise sarnase Poola-Leedu kohtumisega

Kohtumisel Poola pealinnas osales üheksa Leedu ministrit ja kuus aseministrit, teatas uudisteagentuur BNS.

See on juba teine taoline ühisistung, esimene leidis aset 17. septembril 2020 Vilniuses toonase Leedu peaministri Saulius Skvernelise eesistumisel.

Lisaks kohtumisele peaminister Morawieckiga kohtus Leedu peaminister ka Poola seimi marssali Elżbieta Witeki ja senati marssali Tomasz Grodzkiga. 

Šimonytė käis ka Poola juudi ajaloomuseumi Polin ja mälestas Varssavi geto ülestõusu osalisi.