Erakonnajuhtidest oli edukaim Kristina Kallas, suurim põruja Indrek Saar
Erakonnajuhtidest võib pidada suurimaks võitjaks Eesti 200 liidrit Kristina Kallast. Parlamendiparteide juhtidest aga suurimaks põrujaks sotside liidrit Indrek Saart, kelle isiklik häältesaak ja ka erakonna tulemus üle-eestiliselt oli kehv. See tõstatab küsimuse, kas sotsid peaksid enne riigikogu valimisi esimeest vahetama.
Eesti 200-l läks hästi Tallinnas ja Tartus, aga ka näiteks Viimsis. Kallas ise kogus Tartus 3000 häält, mis oli linnapea Urmas Klaasi järel paremuselt teine tulemus. Kõva läbimurre ja tõestus skeptikutele, kes ennustasid, et erakonna bränd on tugev, aga nimed mitte.
Kus Eesti 200-l reservi on, on üle-eestiline ühtlasem esindatus. Üle Eesti saadi üle 35 000 hääle ehk kuus protsenti. Näiteks suuruselt neljandas omavalitsuses Pärnu linnas saadi vaid 3,3 protsenti toetust.
Aga 35 000 häält on juba palju parem tulemus kui eelmistel riigikogu valimistel saadud 24 000 häält, mis andis 4,4 protsenti toetust ja millega jäädi valimiskünnise alla.
Ratas, Helme ja Seeder midagi erilist ei teinud
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja EKRE esimees Martin Helme kandideerisid Tallinnas Mustamäel ja kogusid üsna sarnase tulemuse – Ratas sai 3034 häält ja Helme 2957 häält. Kahepeale kokku saadi ligi 6000 häält ehk jäädi alla nende valimiste vaat et suurimale üllatajale Lauri Laatsile, kes sai 8466 häält ehk mõlema erakonnajuhi häältesaak oli pigem keskpärane. Ratas oli kogu Eestis Keskerakonnale viies häältetooja, Helme EKRE-le suurim.
Keskpäraseks võib pidada ka Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi tulemust, kes kandideeris Viljandis. Tema saak oli 332 häält, mis oli Viljandis paremuselt neljas tulemus. Isamaa sai Viljandis neli mandaati. Eelmistel kohalikel valimistel sai ta samas kandideerides 324 häält ehk tulemus oli nüüd sisuliselt sama. Samas kaotas Isamaa Viljandis kaks mandaati.
Kogu Eestis jäi Isamaa tulemus sisuliselt samaks kui eelmistel kohalikel valimistel. Valimisvõit saadi Rakveres, Tartus parandati tulemust ning Tallinnas ületati valimiskünnis. Aga mingit suurt üllatust erakond ei pakkunud, kuigi kampaania oli põhjalik.
Kas Saar ja Izmailova jätkavad erakonna juhtidena?
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liider Indrek Saar kandideeris sel korral Tallinnas Nõmmel. Saar sai 588 häält ja pääses küll volikogusse, aga tulemus oli ikkagi selge altminek. Eriti kui võrrelda seda näiteks Rainer Vakra häältesaagiga eelmistel kohalikel valimistel Nõmmel, kui Vakra kogus 3296 häält ehk 5,6 korda rohkem kui Saar sel korral.
Saarest kogusid Tallinnas teistest sotsidest sel korral palju parema tulemuse ka Riina Sikkut (1664 häält), Raimond Kaljulaid (1579 häält), Jevgeni Ossinovski (829 häält) ja Sven Mikser (761 häält).
Sotsid kaotasid ka terves Eestis toetust – kui eelmistel kohalikel valimistel said nad üle 60 000 hääle ja 10,4 protsenti toetust, siis sel korral 29 000 häält ja viis protsenti. Võidu said sotsid Hiiumaal ja Võrus. Tõsi, mitmel pool kandideerisid sotsid üsna edukalt valimisliitudes, näiteks Viljandis (Helmen Kütt 875 häält). Aga tervikuna erakond ikkagi kaotas oluliselt toetust.
Kas see kõik võiks tähendada Indrek Saare taandumist erakonnajuhi kohalt enne riigikogu valimisi? Kes võiks olla sel juhul alternatiiv? Riina Sikkut? Jevgeni Ossinovski?
Roheliste liider Züleyxa Izmailova kandideeris Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas ja sai 563 häält. Valimiste ööl ei varjanud ta oma pettumust. Kokku said rohelised Tallinnas 4221 häält ehk 2,2 protsenti kõigist häältest. Pealinna volikogusse nad sellega mõistagi ei pääsenud. Üle Eesti kogusid rohelised 1,1 protsenti toetust. Oli siiski üks koht, kus rohelised erakonnana sisse said – Antslas said nad kaks kohta.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas kohalikel valimistel ei kandideerinud.
Toimetaja: Urmet Kook