Eesti Energia saavutas kolmandas kvartalis aegade parima müügitulemuse

{{1636096860000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Kõrgete energiahindade toel suurenes Eesti Energia kolmanda kvartali müügitulu 2020. aasta sama perioodiga võrreldes 52 protsenti ehk 100 miljoni euro võrra 291 miljoni euroni. See on ettevõtte aegade parim müügitulemus kolmandas kvartalis.

Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes aastaga 48 protsenti 66 miljoni euroni.

Mulluse kaheksa miljoni euro suuruse puhaskahjumi asemel teenis kontsern tänavu kolmandas kvartalis 16,9 miljonit eurot puhaskasumit.

Ettevõtte majandustulemustele avaldas suurimat mõju hüppeliselt kasvanud elektri turuhind, mis kvartali keskmisena tõusis aastaga 2,6 korda ja küündis Balti riikides 100 euroni megavatt-tunni eest.

"Ilmselgelt on selle taga väga kõrged energiahinnad, mis kolmandas kvartalis on olnud ja eks nad realiseeruvad meie tuludes. Aga kuna üldine majanduskasv on olnud ka korralik ja mitte võrreldav eelmise aastaga, siis ka elektritarbimine on suurenenud kuus-seitse protsenti, mis on väga korralik tõus. Nii et see kokku - kõrged hinnad ja väga suur tarbimine - selgelt ka mõjub meie tulemustele positiivselt," selgitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter "Aktuaalsele kaamerale".

Kõrge elektrihinna on tinginud mitme asjaolu koosmõju: Põhjamaade hüdroressursside madal tase, kõrge maagaasi hind, rekordiline CO2 heitmekvoodi hind ning tarbimise suurenemine. Seejuures liikusid kõik tegurid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vastupidises suunas.

Sutter ennustab, et kõrge elektri hind püsib vähemalt kevadeni. Seda võiks väärata vaid soe talv koos tugeva tuule ja rohkete sademetega, mis viiks alla tuule ja hüdroenergia hinna.

Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul on kõrgetel energiahindadel ettevõttele korraga positiivsed ja negatiivsed mõjud.

"Ühelt poolt suurendab see meie müügitulu, tõstab taastuvenergia investeeringute konkurentsivõimet ja võimaldab Narva hübriidelektrijaamadel rohkem turule pääseda. Teisalt on meie tootmise omahinna komponendid kallimad ja elektri ostukulu kordades suurem, survestades meie marginaale," tõi Avila mõned näited.

Eesti Energia müüs kolmandas kvartalis koduturgudel kokku 2,2 teravatt-tundi elektrit, mida on 25 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Enim kasvas müük Poolas ja Leedus.

Kontsern tootis kolmandas kvartalis 1,2 teravatt-tundi elektrit, mis on mullusest 12 protsenti enam. Soojuse toodang kasvas aastaga 79 protsenti 167 gigavatt-tunnini.

Vedelkütuste toodang vähenes 22 protsenti tasemele 90 000 tonni tulenevalt tehaste erinevast hooldusperioodist võrreldes eelmise aastaga.

Tänavuse aasta üheksa kuuga on ettevõte teeninud 829 miljonit eurot müügitulu (+42 protsenti), 179 miljonit EBITDA-d (+20 protsenti), investeerinud 146 miljonit (kasv kaheksa protsenti) ning teeninud 33 miljonit eurot puhaskasumit.

Andri Avila sõnul pole ettevaatavalt näha, et turud usuks energiahindade langemist harjumuspärasele tasemele. CO2 kvoodi ning maagaasi kõrged hinnad dikteerivad elektritootmises tipuhindu ning energia nõudlus tervikuna ei näita majanduskasvu tingimustes raugemise märke. Prognoosimatu tegur on ilmastik eeloleval talvel, mis võib tuua kas leevendust või täiendavat survet hindadele.

Kuigi Eesti Energia müüb 60 protsenti elektrist fikseeritud hinnaga lepingute alusel, kinnitab Sutter, et neid lepinguid täidetakse.

"Mõned müüjad on öelnud, et nad ei suuda fikseeritud lepinguid enam täita. Eesti Energia juhina ma kinnitan, et meie neid lepinguid täidame ja kõik kliendid, kes oma hinna fikseerinud, saavad turuhinnast odavamat elektrit ka tarbida," ütles Sutter.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: