Balti riigid arutavad Vene elektri laiemat lubamist oma turule

Foto: AFP/Scanpix

Balti riigid arutavad võimalusi Venemaa ja Valgevene elektri laiemaks lubamiseks oma turule, kuid isegi, kui sealset elektrit hakataks rohkem importima, ei too see praegust elektri hinda oluliselt alla.

Veidi rohkem kui aasta tagasi peatas Leedu Valgevenest elektri ostmise, kuivõrd peab seal käivitatud tuumajaama ebaturvaliseks. Sellega vähenes Venemaa ja Valgevene elektri maksimaalne läbilaskevõimekus Balti riikides umbes viiendiku.

Eesti ja Läti tulid Leedu nõudmisele vastu ning vähendasid Venemaaga elektrikaubanduse mahtu ja hakkasid Venemaalt ostetavalt elektrienergialt nõudma sertifikaate, mis tõendaks, et see ei pärine Valgevene tuumajaamast. Nüüd on aga kolm riiki alustanud läbirääkimisi Valgevene ja Vene elektri osakaalu suurendamiseks.

"Saame praegu öelda, et tõesti oleme eelkõige Leedu kolleegidega eile kontaktis olnud ja kindlasti need kontaktid neil päevil ka üsna intensiivselt jätkuvad," ütles eesti süsteemihalduri Elering kommunikatsioonijuht Ain Köster ERR-ile. Köster meenutas, et eelkõige just Leedu soovist lähtuvalt on Eesti ja Läti Vene elektriimporti vähendanud.

"Ja praegu on siis tõesti arutlusel, kas saaks seda kraani nii-öelda piltlikult öeldes natukene rohkem uuesti lahti keerata. Aga hetkel me veel ei saa öelda, mis need täpsed numbrid on, selle üle arutelud veel käivad," lisas ta.

Köstri sõnul võib kokkulepe tulla lähipäevadel, kuid täpset kuupäeva ta ei osanud öelda.

Nii Köster kui ka majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rõhutasid, et isegi kui Vene elektrit tuleb Eesti turule juurde, ei tähenda see hinnalangust.

"Üks asi on kaubandusvõimsuse piirile allokeerimine, ehk siis kraani lahti keeramine. Aga kas sellele piltlikult järgnevad ka Vene poole elektritarned, on teine küsimus," selgitas Tatar. "See kindlasti ei ole selline lahendus, mis hindasid oluliselt alla tooks," lisas ta.

Asekantsleri sõnul on elektrituru hind praegu väga kõrge igal pool, aga eriti Baltimaades ja Soomes. "Seda olukorda ei leevenda pelgalt see, et kolmandate riikide elektritarne veidi suureneb. See kindlasti on üks faktor, mis muudab turul pakkumist veidi suuremaks, aga ma ei julge öelda, et see nüüd hinnad kähku normaliseerib. Hinna põhjused tulevad ikkagi ju tõesti külmast ilmast, vähesest taastuvenergia toodangust ja kõrgest fossiilkütuse hinnast ja ka CO2 hinnast - siin on palju elemente, mis on hetkel kokku langenud. Veidi suurem tarne kolmandatest riikidest kindlasti ei ole see, mis seda pilti nüüd üleliia palju muuta suudab. Põhja-Balti turg on võrreldes Vene elektritarnetega nii palju suurem," tõdes ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: