Kolmapäeval on Eesti päevane keskmine elektri börsihind 181,93 eurot megavatt-tunnist. Nord Pooli põhjapoolsetes hinnapiirkondades müüakse elektrit palju soodsamalt, Lõuna-Euroopas on hinnad aga märgatavalt kõrgemad.

Ka Soomes on keskmine megavatt-tunni hind Eestist pea 100 euro võrra odavam. Eesti turule jõuab samuti Soomest odavat elektrit, kuid hind püsib kõrgemal, sest kahe riigi vahelised ülekandevõimsused on täis.

Eesti ja Soome vaheline elektriülekanne toimub kahe kaabli, Estlink ja Estlink 2 vahendusel, mille võimsus on kokku 1000 megavatti.

"Kõik, mis sealtpoolt tuleb, tuleb meile, aga ühel hetkel sealt seda odavat meile enam müüa ei saa, sest ei ole rohkem võimsust. 1000 megavatti kõik on täis ja tuleb sealtpoolt siia," rääkis Nord Pooli elektribörsi Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Arus.

Kui ülekandevõimsusi oleks rohkem, tuleks hind Eestis veidi alla ja Soomes tõuseks. "Nagu ühendatud anumad. Odavam energia, mis Soomest on müüa, tooks meie hinna alla, Soomes hind pisut tõuseks," kirjeldas Arus.

Sama mehhanism on ka põhjus, miks Läti turul on hind Eestist kõrgem ja Leedus omakorda Lätist kõrgem ja Poolast odavam. "Eesti ja Läti vahel on samamoodi võimsus täis müüdud ja ka Läti ja Leedu vahel. Meist läheb nii palju kui võimalik Läti suunal ja Lätist Leedu suunal. Nendel tundidel, kui hind on erinev, on kogu võimsus süsteemide vahel ära kasutatud," rääkis Arus.

Põhjamaade odavama hinna taga on peamiselt suur turule tagasi tulnud taastuvenergia maht.

"Tänasel päeval on tuult päris palju ja Rootsi Ringhalsi tuumajaama kolmas plokk tuli sisse tagasi, üle 1000 megavati, mis vahepeal oli rikke tõttu väljas. Norras ja Rootsis on hüdroenergia tootmine, mis hoiab seda hinda all," selgitas Arus.

Rootsi ja Norra on samas aga jaotatud mitmeks hinnapiirkonnaks, kus odavam on peamiselt põhja pool. Kui näiteks Põhja-Rootsis on kolmapäeval päeva keskmine hind 21,46 eurot megavatt-tunnist, siis näiteks Stockholmi piirkonnas on see 86,38 eurot ja lõunas Malmö piirkonnas suisa 151,2 eurot, ehk palju lähemal Eesti tasemele.

Nii Rootsi kui ka Norra põhjapoolsetes piirkondades on madala hinna taga odav hüdroenergia, aga ka see, et tarbimine on peamiselt koondunud just lõunasse. Sarnaselt Baltikumiga on seal mureks ülekandevõimsustest tekkivad pudelikaelad, kuid Rootsis ja Norras tekivad need juba riigi sees.

Aruse sõnul mõjutab Euroopas lähinädalatel elektrihinna kujunemist peamiselt ilm ja sellest tulenevalt ka tarbimine, mis külma kasvades suureneb. "Tuult on ka Kesk-Euroopas. Praegu on näha, et finantsturgudel ka Saksamaa hind tunduvalt langeb võrreldes tänasega," rääkis ta.

Võrdluseks näiteks kolmapäevade hindade järgi oli Saksamaal aga hind Eesti piirkonnast pea 50 eurot kõrgem, ehk 233,32 eurot megavatt-tunnist.

Aruse sõnul on oluline mõista, et tegemist on üleeuroopalise turuga, millest Eesti on üks osa. "See ei ole Nord Pooli turg või kellegi teise turg, me oleme kõik ühisel turul ja hinnaarvutus toimub Euroopas ühiselt," märkis ta.