Šmutov: ühiskonnale on oluline saada teada, miks kohtunik nii otsustas

Martin Šmutov
Martin Šmutov

Kohtuniku põhjendused Eesti Ekspressi ajakirjanikele trahvi määramisel tunduvad absurdsed, aga tuleb vaadata ka seda, kuidas kohtunikud seda asja vaagivad, ütles Eesti pressinõukogu esimees ja Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov.

Šmutov ütles Eesti Ekspressi ajakirjanikele Swedbanki endise juhatuse kahtlustusest kirjutamise eest määratud trahvi kommenteerides, et tuleb mõista, et see on praegusel hetkel ühe kohtuniku otsus, aga Eesti kohtusüsteem on õnneks mitmekihilisem.

"Ja selle otsuse vaidlustamisega plaanivad Eesti Ekspressi ajakirjanikud ka edasi minna. Kui teised kohtuastmed on läbi käidud, siis on täpsem pilt, mida ta (trahviotsus - toim.) Eesti sõnavabadusele tähendab. Aga ega laias laastus selles esimeses otsuses midagi rõõmustavat pole," ütles Šmutov ERR-ile.

Tema sõnul saab Harju maakohtu otsust ajakirjanikke trahvida vaadelda mitmeti. "Esimene võimalus on olla lihtsalt nördinud ja öelda, et see on erakordselt rumal otsus. Aga rumalaid kohtuotsuseid on Eestis varemgi olnud, see ei ole esimene kord Eesti kohtupraksises. Ei ole ka see enneolematu, et teises või kolmandas astmes arvab kohus teistmoodi. Kas ajakirjanduse piiride kohtus selgeks vaidlemine on Eesti ühiskonnale kasulik, see on küsimus ajaloolastele. Võib-olla on kasulik," arutles Šmutov. "Võib-olla on see küsimus ka seadusloojatele. Ehk tuleks seda vaidlusalust seadust üldse muuta. Seal on palju arutelukohti," lisas ta.

"Kuidas Eesti ühiskonnas kohtunik sellise otsuseni jõuab – võib-olla on see tööõnnetus, võib-olla ta tegelikult mõtlebki nii, aga ühiskonnale on oluline saada teada ka kohtu nägemus," leidis Šmutov. "Vaadates kohtuniku põhjendusi, siis mulle tunduvad need absurdsed, aga tuleb vaadata ka seda, kuidas kohtunikud seda asja vaagivad," sõnas ta.

Eesti ühiskond peaks praegu väga pingsalt jälgima, mida teevad kohtud, mida teevad seadusloojad, rõhutas Šmutov. "Need on asjad, mida ajakirjandus nagunii pidevalt jälgib, aga on hea, kui sellele tõmmatakse ka ühiskonna tähelepanu laiemalt, sest Eesti ühiskonnas on seadusloojate poolt üha rohkem andmete varjamist. See Eesti Ekspressi ajakirjanike tuumik on vaielnud kohtus ka Mati Alaveri kohtuasja teemal, kas avalikkus peaks nägema neid materjale, mille kohus kuulutas alguses nagu täiesti kinniseks. Ja neid vaidlusi on teisi olnud. Samuti seaduste üle, mis takistavad ligipääsu infole," rääkis ta.

Šmutov meenutas ka Õhtulehe näidet, kui toonane justiitsminister Raivo Aeg saatis prokuratuuri juhile ametliku töökäsu Õhtulehe uurimiseks Mailis Repsi kohta avaldatud artiklite osas. "Toona oli prokuratuuril nutti natuke rohkem ja öeldi, et midagi õigusvastast meie tegevuses polnud, aga eks seegi ole märk, kui ministreid annavad prokuratuurile töökäske," sõnas Šmutov.

Tema hinnangul on sõnavabadus midagi sellist, mida inimesed ei mõista kuni seda enam ei ole. "Sõnavabadust ei võeta ära täna ja homme ja korraga. Kõigi vabaduste äravõtmisele on omane see, et need võetakse ära jupikaupa. Tükk tüki haaval, kuni ühel päeval tuleb avastus, et sõnavabadust enam pole. Sõnavabaduse eest seismine pole ainult ajakirjanike, vaid meie kõigi ühine kohustus," sõnas Šmutov.

Šmutovi sõnul tuleb sõnavabaduse eest seista iga päev, et tagasi lüüa kõik katsed ja proovid seda riivata.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: